Peep Pahv: kultusala langus

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peep Pahv
Peep Pahv Foto: Peeter Langovits

Üks Eesti suusatamist läbi ja lõhki tundev inimene ütles nädalavahetusel, et eestlaste kunagise meelisala päästaks vaid täielik puhastus. Uute inimestega tuleks alustada täiesti nullist ja ehk jõutakse siis kunagi taas korralikule tasemele. Nii kurb kui see ka pole, on sel inimesel õigus. Eesti suusatamine on jõudnud seisu, kus vanaviisi enam edasi ei saa.



Otepää MK-etapil avanenud pilt oli nukker: Eesti sportlaste tulemusi ei saa hinnata teisti kui «taseme langus», leigeks jäänud publikuhuvi näitas, et oma tippudeta ei paku see üritus eestlastele huvi. Seni meie suusatamise kultusdistantsiks olnud 15 km klassikasõidu ajal haigutas Tehvandi suusastaadioni suurel tribüünil tühjus. Käputäis fänne mahtus sama hästi kui ühte sektorisse ja seal lehvitatavate lippude hulgas polnud sinimustvalge enam ülekaalus. Päev varem toimunud sprindivõistluse ajal oli pilt uhkem, kuid meeletut rahvapidu enam polnud.

Eesti suusatamise taseme languses pole süüdi vaid Kristina Šmigun-Vähi, Andrus Veerpalu ja Jaak Mae tippspordist lahkumine. Keegi ju ei lootnud, et uuest põlvkonnast suudab keegi kohe nende tasemele küündida, kuid vaevalt leidus palju ka suuri pessimiste, kes arvasid, et arengu asemel tabab Eesti suusatajaid taandareng. Just nii aga läkski.

Näited on ju ilmsed: Eesti sprindikoondise liider on Peeter Kümmel. MK-etapi esikümnesse jõudis ta esimest korda viis hooaega tagasi, 2008. aastal osales ta Otepääl juba finaalis, mullu tuli MMil kuuendaks. Kuid mis on saanud temast tänavu? Parimate tulemustena on kirjas kaks 13. kohta. Tavadistantsidel peaks liidrikoormat kandma kunagine juunioride maailmameister Aivar Rehemaa, kuid tema tänavuseks parimaks on vaid ühe korra MK-sarjas punktikohale jõudmine. Teistest meestest pole mõtet rääkidagi.

Asi poleks hull, kui treenerid ja sportlased teaksid alavormi põhjusi ja neil oleks ettekujutus, kuidas august välja ronida. Paraku tunnistasid peaaegu kõik suusatajad, et valitseb teadmatus, mis omakorda süvendab ebakindlust.

Segasevõitu olukorra juuri pole vaja kaugelt otsida – need ulatuvad Otepääl aasta tagasi alanud looni, mis viis Veerpalu positiivsete dopinguproovideni ja siiani kestva kohtuvaidluseni. Mõistagi on kõik see söönud peatreener Mati Alaveri närve ja kahandanud tema töövõimet. Sellega võibki seletada Eesti koondises valitsevat peataolekut. Alaveri tarkuses pole põhjust kahelda, kuid ilmselt olnuks tal õigem kas või mõneks ajaks kõrvale astuda, mitte jätkata tavatreeneriks taandununa halli kardinalina. Tänavune talv näitab, et marionettpeatreeneritega ja hallide kardinalidega kaugele ei jõua, vaja oleks uut ja puhast lehte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles