Vanasti oli olemas «ketsivõrk». See tähendas, et andmete ühest arvutist teise tõstmiseks kopeeriti see 3,5-tollistele flopiketastele (mahtuvus 1,44 MB) ja sussisahinal toimetati data teise arvutisse.
Hendrik Alla: tühi töö ja vaimu närimine
18. jaanuar 2012, 08:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma tean, ma olen seda ise teinud. Tänapäeval liigutab internet sellise andmemahu silmapilgu jooksul. Ei mäleta, millal ma viimati flopipiluga arvutit kasutasin.
Aga seadused, mis reguleerivad andmete liigutamist, pärinevad veel vanemast ajast. Minu meelest on need savitahvlitele kraabitud. Pean siin loomulikult silmas autorikaitseseadust. Meediamogulite surve all vastu võetud seadused nimelt üritavad vahet teha, milliseid andmeid tohib liigutada ja milliseid mitte.
Ja siis survestavad needsamad mogulid sõltumatuid riike, et need ajast ja arust seaduste täitmist kontrolliksid. Lugege, mis on SOPA ja ACTA, neist akronüümidest räägitakse viimastel päevadel palju. Nende vanatestamentlike käsulaudade täitmist kontrollib Eestis Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon (EAKO). Selle tegevus tuletab meelde Hollandi poisikest, kes istus kangelaslikult näppu tammiaugus hoides, kuni suri.
Ainult et eelmainitud organisatsioon ja sarnased pole tähele pannud, et kahelt poolt neid voolab info kohisedes nagu ilus tuline oja. EAKO ei ole isegi nõus hindama, kui suure protsendi autoriõiguste rikkujatest nad tabada suudavad. Veel enam, see mittetulundusühing ei soostu avaldama, kui palju on neil töötajaid ja kelle vahenditest seda rahastatakse.
Aga mida teie arvate?
Loodusseadustega on lootusetu võidelda. Inimene ongi selle pärast mõistusega loom, et suudab need seadused enda heaks tööle panna.
Meil on lubatud seaduslikust allikast hangitud sisu oma tarbeks kopeerimine, näiteks muusika CD-plaadilt telefoni. Seda katab niinimetatud tühja kasseti maks (ei legaliseeri piraatlust, nagu sageli ekslikult arvatakse).
Ostsin paar aastat tagasi tühjendusmüügist haruldase DVD ja kinkisin selle pojale. Sügisel astus poiss ülikooli ja läks teise linna elama. Plaadi võttis muidugi kaasa. Eelmisel nädalal tekkis mul tahtmine seda filmi uuesti vaadata. Mis te arvate, mida ma tegin? Jah, tulge pange mul nüüd käed raudu.
Ma ei taha sugugi öelda, et autorid ei tohiks oma tööde eest tasu saada või piraatlus oleks mingilgi moel lubatav. Õiguste omanikud, vaadake lihtsalt kalendrisse. Meil on 21. sajand. Kaubastage oma õigusi nii, et inimesed tahaksid teile maksta.