Marko Mihkelson: kas Balti riigid kõrbevad?

Paar päeva tagasi kirjutasin Läti rahutuste ajel, et ärevad poliitilised sõnumid ühest Balti riigist mõjutavad tegelikult kõikide kuvandit rahvusvaheliselt. Tänased Leedu rahutused on kahjuks veelgi tugevamalt selle seose esile kutsunud, mida on ühemõtteliselt levitanud ka majandusuudiste kanal Bloomberg.

Kunagised Euroopa majandusimed Eesti, Läti ja Leedu on nüüd Bloombergi arvates läbi elamas kontinendi rängimat kollapsit. Igatahes pakub võimalikele investoritele selline uudis kõike muud kui kindlustunnet.

Asjade selline käik sunnib valitsusi olukorra võimaliku halvenemise ennetamiseks kiireid ja kahtlemata ebapopulaarseid samme astuma. Üldise usalduse, stabiilse majanduskeskkonna ja hädavajalike krediidiliinide tagamiseks tuleb teha väga karme otsuseid. Vastasel korral võib olukord muutuda aasta teisel poolel palju kriitilisemaks.

Kahjuks kõrvetab Balti riike seegi, et siinne poliitiline kultuur on järgu võrra madalam näiteks heade Põhjala naabrite omast. Selle asemel, et kriisisituatsioonis pisutki konsolideeritumalt käituda, püüab näiteks Keskerakond oma kalli reklaamikampaaniaga arulagedat viha külvata. Kas Savisaar tahab tõepoolest korrata 1990. aasta maisündmusi, mil ülesköetud rahvamass püüdis teda Toompealt minema pühkida? Või unistab Keskerakond Tallinna kombel ühe-partei-valitsusest üle riigi?

See on väga ohtlik käitumine. Nii Eestis, aga ka Lätis ja Leedus on küllaga neid, kelle huvides oleks mitte kehtiva võimu vahetus, vaid sisemise stabiilsuse ja seeläbi kolme riigi julgeoleku õõnestamine.

Seepärast on täna eriti oluline, et demokraatlik debatt oleks suunatud mitte lõhkumisele ja laamendamisele, vaid kõigi meie edasise hea käekäigu huvides olevate ideede ning poliitikate läbivaidlemisele.