Repliik: hiljaks jäänud abi

Kaire Uusen
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laenajaid ootavad soodustused.
Laenajaid ootavad soodustused. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Kui Postimees ootas eile oma lugejailt kommentaare teemal, kas nende laenunõustaja rääkis kõigist kodulaenuga kaasnevaist ohtudest, saabus selline teade: miks ei olnud selliseid üleskutseid siis, kui suure hurraaga laene võeti?

Tõsi, täpselt nii võiks küsida nii siin Eestis kui ka maailmas paljude asjade kohta, ja miks mitte ka finantsinspektsioonilt. Sest just seal koostati vägagi vajalik ja tänasest kehtima hakkav juhend, mis kohustab kõiki panku üksikasjalikult laenuvõtjaile seletama ohte ja tingimusi. Ehk mis juhtub, kui ei jõua enam maksta või siis, kui võtta maksepuhkust.

Paraku on paljude jaoks see juhend hiljaks jäänud, sest laen sai võetud siis, kui raha pakuti pangast telefoni teel, kui polnud vaja omaosalust. Või kui käendajaks sai olla varatu töötu või silmini armunu, kes andis allkirja lepingut uurimata ja kaaslast pimesi usaldades.

On juhtunud ju sedagi, et maksepuhkust võttes selgub, et puhkus tähendab seda, kui maksad 7000 krooni asemel 6000 krooni. Seega paneb uus juhend õlgu kehitama ning küsima, et miks ei tulnud reeglid eestlasele tundmatu olukorra kohta enne, vaid alles siis, kui juba nii palju on peksa saadud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles