Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Hannes Rumm: intressipuhkus ja Eesti uhkus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Hannes Rumm. | FOTO: .

Eestis elab Emori andmetel 131 000 peret, kes on võtnud eluasemelaenu. See arv pole ehmatavalt suur seetõttu, et meil on kümneid tuhandeid vastutustundetuid laenajaid.



Eluasemelaenude kiire kasv algas pärast ühinemist ELiga, kui Põhjamaade pangad hakkasid iga hinna eest siinse laenuturu pärast võitlema. Omaosaluse määr sulas nagu või, int­ressid kukkusid kolinal ning laene pakuti nii agressiivselt, et diivanitest purs­kas nafta.



Mõne aastaga paiskasid Põhjala pangad Eesti eluasemelaenu turule ligi sada miljardit krooni ning vilistasid Eesti Panga hoiatustele, et laenuturu nii järsk kasv põhjustab suuri riske.



Seetõttu vastutavad eelkõige pangad, kelle käes oli otsustusõigus ja klientidega võrreldes ka mitu korda suurem pädevus laenuriskide hindamiseks, praeguse ohtliku olukorra eest.



Häda on ainult selles, et kui ris­kid realiseeruvad, siis kaotavad pankade omanikud raha, kliendid aga kodu. Eluasemelaenu tasumisega on praegu probleeme umbes 3500 perel ning aasta lõpuks tööpuuduse järsu tõusu tõttu see number ilmselt kahekordistub.



Üheksakümnendate aastate alguses Soomet tabanud majanduslanguse ajal kaotasid tuhanded inimesed algul töö ja seejärel ka kodu, sest ei suutnud enam laenumakseid tasuda. Oma eluasemelaene olematu kodu eest pidid nad maksma veel aastaid takkapihta.



Ülemaailmse majanduskriisi mõjud ähvardavad nüüd sama saatusega paljusid Eesti peresid.


Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et  riik peab raskel ajal tagama kodu turva­lisuse.


Ilmselt tõhusaim viis selleks on võimaldada intressipuhkust või garanteerida riigi poolt intressimaksete tasumine, kuna laenu algperioodil on intressimakse suurem kui laenu põhi­osa tagasimakse.



Seevastu internetis parastavad kommionud hätta sattunud peresid: «Aru ma ei saa, miks aidata neid, kes tegid lolluse.» Lolliks peavad parastajad neid rahvuskaaslasi, kes hindasid oma riske sarnaselt suurpankadega ega osanud ülemaailmset majanduskriisi ette näha.


Loomulikult ei saa ega pea Eesti



riik tagama intressipuhkust kõigile laenajatele. See pole õiglane ega jõukohane. Sotsiaaldemokraatide idee kohaselt saavad intressipuhkust pered, kus üks pereliige on kaotanud töö ning kasvavad lapsed. (Kahjuks ei saa seda plaani ruumipuudusel siinkohal üksikasjadeni lahti kirjutada.) Esialgsel hinnangul võib aastase intressipuhkuse maksmiseks kuluda 150 miljonit krooni aastas ning Kredexi hinnangul saab selle summa eest leevendada 5000 pere muret.



Mõelgem korraks neljaliikmelise Tallinna pere peale, kes ostis mõne aasta eest veidi üle miljoni krooni suuruse laenu eest mõistliku suurusega kolmetoalise korteri. Eelmise aasta lõpul koondati seni kõrgepalgaline pereisa ootamatult raskustesse sattunud ettevõttest. Koondamisraha lõppedes ei suuda pere enam laenumakset tasuda ning praeguses majandusolukorras võib tööotsinguiks kuluda kuid.



Parim võimalus oleks vahetada oma kodu odavama vastu, kuid kin­nisvaraturul, kus maju ja kortereid on ehitatud kahe aasta jagu ette, õnnestub see vaid üksikutel.



Nii ähvardab peret oht, et pank võtab võla katteks kodu ning kui selle väärtus on langenud väiksemaks kui võlasumma, siis tuleb laenujääki ikka edasi maksta. Õnneks ei ole see stsenaarium ka pankade huvides, sest neil pole suures koguses kortereid ja maju kellelegi müüa, samas peab neid kütma ja turvama.



Kui riik annaks sellele perele kuni aastaks maksepuhkust, tuleb perel intressideks kulunud summa tulevikus ikka tagasi maksta. Kui on valida, kas oma kodust ilmajäämine või riigi toel laenukoormuse aastane edasilükkamine, siis kumma võimaluse valiksite teie?



Üks vastuväide intressipuhkuse kohta on see, et miks peab riik toetama jõukamaid peresid, sest päris vaestele ju laenu ei antudki. Eluasemelaenu on võtnud 22 protsenti Eesti peredest ning seega on enamik neist tavalised keskklassi pered. Kui riik neid raskel ajal ei toeta, on meil varsti palju üleöö vaesusse langenud peresid.



Postimehel oli õigus, kui lehe juhtkiri nimetas üleeile intressipuhkuse plaani veel küps. Selle käivitamiseks on vaja lahendada veel mitu keerulist küsimust. Näiteks see, mille arvelt ning millistel tingimustel intressipuhkust täpselt rahastada.



Nende küsimuste lahendamiseks on vaja lisainfot, kuid eelkõige polii­tilist tahet. Lisainfo hankimiseks kohtub rahandusminister Ivari Padar praegu pangajuhtidega. Kõige olulisem on aga poliitiline tahe, sest sel­leta jäävad paljud pered oma kodust ilma niikuinii. Meil on valida, kas kiitleme sellega, et oleme eriti karmi olelusvõitlusega turumajandus või oleme uhked hoopis selle üle, et suudame ülemaailmse majanduskriisi ajal tuhandeid peresid vaesusest päästa.

Tagasi üles