Juhtkiri: me saame hakkama, kallid kaaslased!

Ega inimene massina vastu saa, ütles kirikuline, kes oli kaks salmi orelist maha jäänud. Hea on siis, kui koori hääl ja pillimehe lust kokku kõlavad. Päris elu kipub tihtipeale, vähemalt lähedalt kuulates, olema rohkem segakoori moodi, kus ühed laulavad ja teised segavad.

Kuuldepunkt võib muidugi erineda sõltuvalt sellest, millist noodiraamatut, juhiseid ja õpetusi keegi silmas peab (kui ta üldse midagi oma olemise ja tegevuse keskmes hoida oskab).

Lõppev aasta on olnud meie naabritele ja Eestile võrdlemisi hea taastumisaeg masu ehmatustest. Samas hoiab meeli ärevil Euroopa võlakriis ja isegi need inimesed (s.o enamik meist), kes pole kunagi elus isiklikult ja otseselt ühtegi võlakirja ega aktsiat ostnud, tunnevad ühtäkki huvi selle vastu, millise intressiga saab Itaalia pangapoistelt laenu.

Õnnetud itaallased kulutasid sellel aastal jõuluostudele umbes 50 eurot inimese kohta vähem kui eelmisel aastal – tegu on kümne aasta madalaima tasemaga. Miks? Uudistes seletatakse seda nii, et kõik kardavad Mario Monti veetava valitsuse kärpeid.

Kirjeldatud jubedast langusest hoolimata olid jõulukingid nii rikkas Lombardias kui ka kaks korda vaesemas Calabrias ulmeliselt kallid võrreldes sellega, mida jõulude tõelisel kodumaal – Jõgeva ümbruses – jõulumees lastele salmi eest andis.

Mõned väidavad ekslikult, et jõuluvana elab Soomes. Mõni veel rumalam ütleb ta koduks hoopis Rootsi või Norra piiresse jääva Lapimaa osa. Ameeriklased vaatavad asja kaugelt ja nende jaoks on kõik üks põhjanaba – tobudega ei tasu kuri olla, pigem rahulikult asja seletada.

Tõsi on aga see, et meie jaoks suurtel, ent maailmamõõtmeis marginaalsetel Soome ja Rootsi turgudel on sisetarbimine kasvanud viimastel kuudel oodatust rohkem. Mööduv aasta oli veider. Maa, kus asub Maranello, maailma parimate autode, iga tõelise Ferrari sünnipaik, on hädas.

Rootsil aga, kus sel aastal katkes lõplikult maanteehuntide meeli köitnud Saabide tootmine, pole suurt häda. Järeldus, mida sellest teha võiks, seisneb küllap selles, et erasektori arvestuses peabki majandus olema võimalikult mitmekülgne ning avalik sektor ei tohi iseenda ja selle kaudu ka oma riigi erasektori usaldusväärsust kahjustada.

Kõlab banaalselt, ent igaühe jaoks meist on tähtis edendada oma asja nii hästi, kui suudame – kõige paremini maailmas… Pealegi on kõik rahas mõõdetav pelk vahend me järeltulijate heaolu kindlustamiseks, me kultuuri edasikandmiseks.