Tõnu Ploompuu: feodalismi arendamise sihtasutused

Tõnu Ploompuu
, Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi assistent.
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Ploompuu
bioloog
Tallinna Ülikool
Tõnu Ploompuu bioloog Tallinna Ülikool Foto: Pm

Vanadest demokraatiatest, mis püsisid elujõulistena sajandeid, pole teada mingit alamatelt rehaga raha roobitsemist demokraatia arendamiseks ja järgnevat lennukilt külvamist demokraatia hoidjatele demokraatiast arusaamise arendamiseks.



Selliste demokraatiate sajandeid püsimine tähendas nende ajaga kaasa arenemist. Need polnud ühe-päeva-populismiprojektid, vaid selline rahastamatus oli elujõulisuse aluseks. Tõsi küll, need ühiskonnad olid aristokraatliku demokraatia ühiskonnad, kus sõnaõigus oli vaid teatavaid kohustusi täitvatel piisavalt edukatel inimestel. Kes võimu teostasid, seda samal ajal rahastades, mitte selle eest palka saades. Aga ka kolmveerandsajandi tagune Eesti demokraatia ei vajanud demokraatia rahastamist – volikogudes töötamine ja mõtte arendamine oli auasi.

On teine võimalus, kus maksukoguja kogub alamatelt maksu oma suva järgi, mida kasutatakse siis «tarkade juhtide» vajaduse korral ka alamate maailmavaate «õigeks» arendamiseks. Paremal juhul kasutatakse kogutud maksu lausa maailmavaate aretamiseks maksumaksjale mõisa tallis vitsu andes. Selline maksu kogumine ja kasutamine on väga omane feodaalkorrale.

Sellise harimissüsteemiga kaasneb kindlasti sunnismaisus – inimene ei tohi ometi poolharituna maksumaksjale kaotsi minna. Näiteks kehtis selline sunnismaisus alles poole sajandi eest siinsamas teisel pool Peipsit.

Millegipärast ei usu siiski, et demokraatia arendamise sihtasutustele riigi alamate raha kinkimise abil jõuaksime kohe täiuslikku feodaalkorda. Senine parteidepoolne maksumaksja raha kasutamise kogemus on teistsugune. Just viimastest valimistest on eriti selgelt silme ees kõikvõimalike valitsusastmete ülemuste poolt asutuste raha kasutamine oma parteidele otsese teabevaba propagandamüra tekitamiseks.

Propagandamüra tekitamiseks, et inimesteni ei jõuaks otsustamiseks vajalik teave. Müra ja kisa, millega teave Novgorodi veetše viimaste päevade kombel lihtsalt surnuks karjuda. Esialgu pole veel vaja sunnismaisust ja mõisatalli vitsu sellest rahastamisest karta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles