Lugeja kiri: sõna ajast, mil majades polnud veel seinakontakte ja voolumõõtjaid

Vargapesa jäägu vaid varaste asupaigaks!

See pisike kirjatükk püüab ära seletada ühe tehnilise termini päritolu, mille võiks ammugi ära unustada, aga mida siiamaani ekslikult ja valesti kasutatakse. Alles hiljaaegu vilksatas telelavastuses sõna «vargapesa», kuid  selle asemel pakuti harupistikut, see on tehnilist vidinat, millega saab seinakontakti ühendada mitu elektritarbijat. Sellepärast oleks vaja seletada sõna «vargapesa» päritolu.

Tõeline vargapesa näeb välja hoopis teistmoodi ja tõenäoliselt on neid säilinud vanast ajast vaid väheseid. Vargapesa kujutas endast lambipesasse keeratavat pistikupesadega vahetükki, mis võimaldas sinna ühendada näiteks triikrauda või muud elektriseadet, kui majas polnud seinakontakte.  

Miks seda vidinat inetu sõnaga «vargapesa» nimetati, ka sellel on oma seletus. Nimelt ei olnud elektrivalguse kasutamise esimestel aastakümnetel majades voolumõõtjaid (pro: elektrienergia arvesteid) ja voolu eest maksti lampide arvu järgi, igalt lambilt teatud summa.

Seinakontakte ei olnud, aga kui võeti salaja appi see lisatükk, avanes võimalus elektrit tarbida ka muuks otstarbeks, äraseletatult – nii oli võimalik voolu varastada. Sellest ka see nimetus – vargapesa, mis tavalisse lambipessa keerati ja pärast triikimist kohe ära peideti, sest elektrijaama kontrollid olid üsna usinad.

Niisiis olgu praeguste voolujagajate nimeks kas harupistikud või harukontaktid. Vargapesa aga jäägu ühetähenduslikult tähistama varaste elukohta!

Hans-Erik Laansalu, insener