See pole tehniline, vaid diplomaatiline küsimus, tunnistasid ELi vaatlejad, kes suundusid eile Kiievisse kontrollima, kas ukrainlased varastavad Euroopa-torudest Vene gaasi või ei.
Vajalik õppetund
Öeldes tele-eetris isiklikult jah-sõna Euroopa gaasikraanide sulgemisele, kinnitas Vene presidendist peaministriks hakanud Vladimir Putin seda sama arvamust juba mitu päeva tagasi.
Selle diplomaatilise küsimuse tõttu istub osa Euroopast nüüd külmas. Ja esmane vältimatu vajadus on Moskvaga praegu kokkuleppele jõuda, sest neil on õigus oma gaasiga teha mida iganes – kas või kiusu ajada.
Pikemaplaanilisi lahendusi leidub aga mitu. Nagu analüütikud rõhutavad, vajab Venemaa ELi raha sama palju kui viimane nende kaupa. Mitte kusagilt mujalt ei leia Moskva oma ressursile nii jõukat ja õitsvat turgu kui läänest.
Aga lääs peaks tegema järeldused ja andma Putinile õppetunni, mille mõju too võiks kogeda näiteks oma järgmisel presidendiajal. Ehk siis mitte ehitama väljastpoolt Ukrainat kulgevaid Vene-gaasijuhtmeid, vaid leidma alternatiivseid energiaallikaid, mis hajutaksid nii Moskvast lähtuvaid diplomaatilis-majanduslikke riske kui ka jätaksid selle ettearvamatult agressiivse riigi vähemalt osast tulust ilma.