Kaspar Näf: gaasikriis jõuab Lääne-Euroopasse

, ajaloolane ja ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaspar Näf.
Kaspar Näf. Foto: .

Amsterdami sotsiaaldemokraatlik ajaleht Het Parool, kus leidub tihti tabavaid karikatuure, illustreeris hiljuti Ukraina-Venemaa gaasitüli pildiga Venemaa peaministrist Vladimir Putinist, kes istub gaasitorul ja mängib kraaniga. Pildi all seisab: «Russisch Roulett» (vene rulett).


Kujutis on tõesti õnnestunud: Venemaa juht keerutab gaasikraani ja mängib nii oma riigi eelarve ja majanduselu kui ka gaasisaaja eluga. Tavaline vene mäng – eluohtlik, sest inimelu ei maksa midagi. Pole juhus, et ohtlikku mängu revolvriga nimetatakse vene ruletiks.



Ilmselt teadvustatakse nüüd ka läänes ja isegi gaasitootjamaal Hollandis, kelle ettevõte Gasunie osaleb koos Saksamaa Wintershall AG ja E.ON Ruhrgas AGga Nord Streami gaasitoru ehitamises, et Venemaa gaasipoliitika on eluohtlik.



Seda ohtu sai eile esimest korda tunda ka paar Lääne-Euroopa riiki: Austria ja Itaalia, kelle põhjaosa neil päevil lumme vajub ning külmetab. Sinna hetkel Venemaa gaas enam ei voola.



Austria katab ligi 51 protsenti oma gaasivajadusest Vene gaasiga, Itaalia umbes kolmandiku. Kui Austria toodab muu hulgas gaasi ka ise ja ostab seda Norrast, siis Itaalia peab ennekõike lootma Liibüa ja Alžeeria peale, kes ka ei ole oma usaldusväärsusega eriti silma paistnud.



Mõlemad riigid on tuumajaamavabad – Austria pole selle energialiigiga tegelenud pärast seda, kui rahvas lükkas tuumajaama ehitamise eelnõu 1978. aastal ajaloolisel referendumil tagasi. Itaalia sulges oma tuumajaamad pärast Tšernobõli avariid. Nii on sattunud esimestena Venemaa gaasipoliitika ohvriks just need Lääne-Euroopa riigid, kes on oma energiatootmise poolest kõige haavatavamad. Austrias oli gaasikriis juba eile kõikide ajalehtede esiküljeteema.



Esmapilgul võiks loota, et see avab nende silmad ning tõhustab tahtmist ja valmidust võidelda ühise Euroopa energiapoliitika nimel Venemaa vastu, mida ka Brüssel üha valjemini nõuab. Teisalt ei saa seda veel eriti uskuda. Itaaliat, kellel erinevalt Austriast pole suuri varusid ja kes on energiatootmisega niigi raskustes, saab väga lihtsalt šantažeerida. Itaalia peaminister Silvio Berlusconi käis näiteks augusti lõpus Liibüas ja kirjutas alla reparatsioonilepingu okupatsiooni ajal sooritatud kahjumi eest, lootes naeratades, et Liibüa ei katkesta sel talvel gaasivoolu Itaalia suunal.



Seevastu ei karda Austria veel midagi. Eile tuli küll majandusministeeriumis kokku energiaküsimustega tegelev erikomisjon, ent esialgu mingisuguseid erimeetmeid vastu ei võetud. Tagavara jätkub kolmeks kuuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles