Raske öelda, mis Ukrainas Krimmi poolsaare põhjaosas asuvas pisikeses Krasnodarka külas inimeste meeli viimasel ajal rohkem ärevaks teeb, kas pikk pühadeperiood, sagenenud vargused või hoopis Venemaa otsus lõpetada Ukraina varustamine gaasiga, kui võlad makstud ei saa.
Kunagises eestlaste külas Krasnodarkas kõrgel õhus vonklevates roostekarva pruunides torudes on gaas mühisenud 2000. aastast, mil paljudes majapidamistes mindi lõplikult üle gaasiküttele. Seni oli maju köetud ikka kivisöe ja puudega. Viimaseid küll nii vabalt saada ei ole, sest küla ümber laiuvad tühjad stepid. Gaasiga on ka mugavam kütta, toiduvalmistamiseks on majapidamistes samuti peamiselt gaasipliidid. Paljud bussidki vuravad siin ringi, punased gaasiballoonid katusel.
Nüüd, mil teleuudised on iga päev pajatanud arengutest gaasilepingu ümber, on inimesed hakanud muretsema, et omal ajal tehtud otsus majast puudega köetav pliit või ahi välja lõhkuda võis olla väga vale.
Kellel aga puudega köetavad ahjud olemas, kuid aastaid kasutuna seisnud ning näiteks tapeediga kinni kaetud, peavad vaikselt plaani need kasutusele võtta – juhuks, kui tõesti tekib vajadus puuküttele üle minna. Muretud võivad olla elanikud nendes Krimmi oblastites, kuhu omavalitsused pole siiani suutnud tsentraalset gaasi paigaldada.
Kui välisriikidele võib jääda mulje, et Venemaa otsus jätab päevapealt terves riigis majapidamised külmaks ning sooja veeta, siis päris nii see ei ole. Või ei anna üleriigilised meediakanalid sellest kohalikele elanikele lihtsalt teada.
1. jaanuaril teatasid telekanali Inter õhtused uudised, et Ukrainat varustav gaasitoru keerati kinni. Kohe selgitas reporter muretult, et ega gaas seepärast veel riiki läbivas torus, mis Euroopat gaasiga varustab, otsa lõpe. Ühe võimalusena pakuti, et jätkub juba juhtunu – transiitgaas juhitakse kõrvale.
Lisaks sellele tutvustab uudistesaade, kuidas ehitavad inimesed energiasäästlikke maju nii Saksamaal kui Ameerikas ja kasutavad kütmiseks eri võimalusi. Kas Ukrainas on majapidamisi gaasi kinnikeeramise pärast päris kütteta jäänud, sellest ei ole uudistesaates mitte poolt sõnagi.
Krimmi poolsaarel aga ei sõltu elanikud ainult Venemaalt saabuvast gaasist. Poolsaarel endal on piisavad gaasivarud. Nii väitsid kohalikud raadiokanalid. Praeguste arvestuste järgi peaks nendest jätkuma siiski vaid järgmiseks kolmeks kuuks. Aga seegi võib tuua ootamatu hinnatõusu.
Kui praegusegi hinna juures – pea 50 grivnat (ligi 90 krooni) kuupmeetri eest – on inimestel raskusi gaasiarvete tasumisega, siis hinnatõus toob veelgi võlgu juurde.
Seni, kuni selgub, mis saab kolme kuu päras, tuleb aga Krasnodarka elanikel nautida üha külmemaks ja kargemaks muutuvat talveilma.