Keskkriminaalpolitsei on pärast sisekaitse ametite ühendamist mitu aastat varjusurmas olnud. Nüüd hakkab selget kuju võtma plaan äratada ellu vana nimi ning anda selle alla kutsutud neljale üksusele konkreetsed ülesanded ja ka 2,7 miljonit eelarveeurot.
Siseminister Ken-Marti Vaher on tegevusega IRLi peasekretärina näidanud, et on selline poliitik, kes vägagi tahab populaarsusuuringuid lugeda ning pingutab tabelikohtade nimel. Vaevalt saab keskkriminaalpolitsei nimeline taastamine populaarsusele halvasti mõjuda.
Samas tuleb praegust siseministrit Vaherit, kes Partsi valitsuse ajal oli justiitsminister, tunnustada mitme ümberkorralduse eest kriminaalpoliitika vallas. Vaheri omaaegne mõõdikute skandaal oli küll tubli verstapost Partsi valitsuse kukkumise ja Andrus Ansipi peaministriks saamise loos, ent korruptsiooni- ja narkokuritegevuse vastu võitlemise esiplaanile tõstmises ning ka prokuratuurireformis oli Vaheril teeneid.
Nüüd jätkab mees keskkriminaalpolitseid taastades sama teed. Kaitsepolitsei rolli korruptsioonikuritegude uurimises on küll aastate vältel laiendatud, nende pädevusse antud suuremad linnad.
Samas tasub meeles pidada, et Eestis on enam kui 220 omavalitsust ning suhteliselt väikese haldusvõimekuse ja väiksusesse sisse kirjutatud onupojapoliitika riski juures oleks naiivne arvata, et väiksemates omavalitsustes korruptiivset käitumist pole.
Kuigi vahel on korruptsioonivastast tegevust püütud Eestis kujutada erakondadevahelise võitluse osana, on ometi selge, et madala korruptsioonitaseme ja majandusedu vahel on seos.
Korruptsioon on üks tõketest töökohtade loomisel, konkurentsi elavdamisel ja avalike hüvede loomisel, ent omavalitseja või ametniku rahakoti poolt vaadates ei pruugi see nii paista. Politsei ülesanne ongi vaatenurka ühiste hüvede poole kallutada.
Kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimist peetakse võtmetegevuseks organiseeritud kuritegevuse ja majanduskuritegude ohjeldamisel. Samas on kriminaaltulu tõendamine keerukas ning küllap nõuabki erioskusi ja kogemust.
Kriminaalpolitseinikud ise rääkisid pärast ühendasutuse loomist, et neil oli raske aru saada, mida neilt uues organisatsioonimudelis oodati. Siit ka läbimõtlemist vääriv näide tulevastele ümberkorraldajatele: juhtimismudel, kus käsuliinid jooksevad ristirästi, ja selgete vastutuspiiride ja konkreetsete ülesannetega harjunud inimeste seadmine ebamäärasesse, pooleldi konsultandi rolli ei pruugi igal pool kohane olla.