Vastuseks Eesti Kunstiakadeemia naabri Ester Palmi pöördumisele eilses Postimehes («Millises riigis ma elan», PM 15.11) põhjendan kunstiakadeemia otsuseid ja valikuid. Kogu taasiseseisvuse aja on Eesti Kunstiakadeemia tegelenud kroonilise ruumipuuduse tõttu uue õppehoone küsimusega, kaalutud on mitmeid teisi asukohti. Siiski otsustas EKA nõukogu 2006. aastal ajaloolise järjepidevuse säilitamiseks rajada õppehoone Tartu mnt 1 alale.
Eesti ainsal disaini-, arhitektuuri- ja kunstiülikoolil on rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks ja kasvatamiseks vaja korralikku õppekeskkonda, mis toetab tulevaste arhitektide, moe-, tekstiili-, tootedisainerite, kunstnike, metallikunstnike, muinsuskaitsjate ja restauraatorite, sisearhitektide, linnaplaneerijate, graafikute, skulptorite, animatsioonirežissööride, teatri- ja filmikunstnike, kunstiteadlaste, graafiliste disainerite jpt õpet ja ettevõtlikkust. Nende looming annab EKA Tartu mnt kinnistut ümbritsevale kaubandusele sisu ja vormi.
Õigest keskkonnast sõltub tulevaste professionaalide panus ühiskonna elulistes valdkondades ning seetõttu on EKA lähim eesmärk uue õppehoone rajamine. Seda põhimõtet toetavad ka riigikogu 1998. aastal kinnitatud kultuuripoliitika põhialused: «Riiklik kultuuripoliitika [---] kindlustab kunstielu kõigi valdkondade sõltumatule arengule eksistentsiaalselt vajaliku ruumi. Selle tagamine toimub erinevaid kunstielu institutsioone (õppeasutustest erialaste väljaanneteni) hõlmava keskkonna funktsioneerimise, õigusaktide täiendamise ja riikliku finantseerimise alusel.»
Meenutame tänaseni vana peahoonet nostalgiaga, kuid paljudel ei ole meeles, kui halvas olukorras maja tegelikult oli ja millistes tingimustes toimus õppetöö keldrikorrusel. Tervishoiu- ja tuletõrjeamet tegid juhtkonnale korduvaid ettekirjutusi ega sulgenud koolihoonet, tuginedes meie kavale peatselt alustada uue hoone ehitust.
2007. aastal kuulutas kunstiakadeemia koostöös arhitektide liiduga välja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi, mille portaalist www.artun.ee/maja laadis võistlustingimusi alla üle 3200 arhitekti kogu maailmast. Ideekavandite tähtajaks laekus 96 tööd enam kui 25 riigist, sh ligi 20 Eestist. Kavandeid hindas professionaalidest ja ülikooli esindajatest koosnev rahvusvaheline žürii. Pean loomulikuks, et žüriis osalesid lisaks arhitektidele ülikooli esindajad, kes teavad akadeemia õppetöö vajadusi. Tallinna peaarhitekt osales žüriis, sest tema on kursis linnaplaneeringu kavadega.
Žürii ei tegelnud pelgalt kunstiakadeemia kinnistuga, vaid vaatles kogu kvartalit tervikuna ja kuidas uus hoone sobitub ümberkaudsete elamute, büroode, kaubanduskeskuste ja liiklusskeemiga. Žürii arutelude käigus tutvustati Tallinna transpordikava, mis näeb Gonsiori-Laikmaa ristmikul muudatust – autoliiklus suunatakse maa alla, jalakäijad saavad ületada ristmikku uuel ühtsel Viru keskuse ja Kunsti platsi avalikul linnaväljakul turvaliselt maa peal. Kui EKA uus hoone paikneks 25 meetrit Gonsiori-Laikmaa tänava ristmiku pool, sellist terviklikku linnaruumi ei tekiks, vaid EKA ja naaberelamute vahele kujuneks sisehoov.
Paraku näitavad valgustingimuste analüüsid, et hoone nihutamine ei annaks soovitud muudatust valgustingimustes. Normikohane päikesekiirgus pääseks naabermaja alumiste korterite akendesse vaid juhul, kui uus EKA hoone oleks neljakorruseline, kuid sellisesse hoonesse ei mahuks akadeemia ära, mis on üks põhieesmärke uue hoone rajamisel – tuua kogu akadeemia tegevus, mis praegu on linnas laiali paisatud kuude hoonesse, ühte kohta.
Linnavolikogu 2009. aasta otsusega kehtestati teemaplaneering «Kõrghoonete paiknemine Tallinnas», mille kohaselt jääb EKA krunt ja lähikvartal Maakri kõrghoonete piirkonda. Sinna tuleb kõrghoone, sõltumata sellest, kuidas laheneb EKA hoone küsimus.
Oleme pakkunud naabrile mitmesugust hüvitust. Oleme kaasanud projekteerimisse ehitustehnilisi eksperte, et minimeerida ehitusperioodil võimalikke kahjusid naabermajades. Kõiki abinõusid on tutvustatud ka naabermajade elanikele. Paraku pole üks naaber esitanud omalt poolt ühtegi kompromisslahendust peale maja nihutamise. Kõigi teiste naabritega oleme saavutanud heanaaberlikud kokkulepped.
Tartu mnt 1 krunt on kuulunud Eesti Kunstiakadeemiale 1917. aastast. See on ülikooli omand, kuhu soovime rajada oma hoone, olles heaks naabriks lähikonna elanikele.