Juhtkiri: rohkem lapsi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas hoida sündimust kasvukursil?

Mõned uudised kohe on head. Mis sobiks Eesti Vabariigi juubeliaasta lõpp­akordiks paremini kui täiesti reaalne lootus – aga nii kinnitavad ka rahvastiku-uurijad –, et tuleval aastal on meil iive üle pika-pika aja jälle kord positiivne.



Kuigi meediat jälgides võib jääda mulje, et rahvas on pigem rahulolematu, räägib sündide kasv hoopis vastupidist – selles peegeldub kodanike usaldus oma riigi vastu ja usk riiki. Adekvaatsemaltki kui valimistel ja mis tahes rahulolu-uuringus.



Samas tähendab see kõrgeid ootusi ning selmet seda populistlikult kuritarvitama asuda (milleks kahtlemata teate sisu ahvatleb), tuleks poliitikuil hoolikalt mõelda, kuidas neid ootusi täita. Ehk teisisõnu küsida, mida saaks teha selleks, et see tendents jätkuks ning peredel oleks edaspidigi kindlusetunne homse suhtes. Eriti praeguses olukorras, kus majanduslangus kestab ning päris paljud seisavad silmitsi tõsiste raskustega.



Sündide kasvu juures ei saa üle ega ümber vanemahüvitisest. Peaminister Andrus Ansip märkis Vikerraadio usutluses, et isegi kui selle hoogustav mõju sündimusele on olnud kolm kuni viis protsenti, on see olnud suur mõju. Selle tõdemusega võib nõustuda. Vanemahüvitis pole õnneks olnud poliitiline ühepäevaliblikas, iseasi, kas selle ülempiiri üha kõrgemale nihutamine teenib oma eesmärki – stabiilsus on hoopis tähtsam.



Muidugi ei piirdu perepoliitika ainult lapse sünniga, vaid puudutab laiemalt kogu tema kasvamist. Kui ema või isa tahab näiteks vanemahüvitise lõppedes tööle tagasi tulla, tekib päevakorda lasteaiakoht, ja siin on kogu riigis kõvasti arenguruumi.



On enam kui kindel, et paari päeva pärast algav uus aasta toob kaasa uusi koondamisi, ettevõtjad on rääkinud ka kokkuleppe korras töötasude kärpimisest – ikka selle nimel, et raske aeg kuidagigi üle elada. Viimati mainitud samm ei pruugi üksiku inimese elukvaliteeti isegi eriti mõjutada, kuid mitme lapsega peres, kus iga kroon arvel, tähendab igasugune sissetuleku vähenemine teatud piiranguid.



Tänavu sügisel avaldatud Emori uuringu järgi on laenukohustus (laen, liising, järelmaks või miinuses krediitkaart) 47 protsendil Eesti peredest. Kuigi võib ju öelda, et üle jõu elamisele peabki järgnema karistus, tuleb meil siiski kätt toimuva pulsil hoida ja vajadusel nõrgematele käsi ulatada – näiteks teatud lisatagatisi andes tagada, et saatuselöögid ei jätaks peret katuseta pea kohal.



Vabariigi juubeli tähistamise tagasivaadetes räägiti ka vajadusest seada järgmise kümnendi eesmärgid. Üks olulisematest ongi hoolitsemine perede käekäigu eest. Sest neis kasvabki ju riigi tulevik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles