Juhtkiri: kes kaitseb last, kui seadus seda ei tee?

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ühes Tallinna koolis leidis hiljuti aset juhtum, kus lapsevanemale kutsuti politsei – ta olevat läinud kallale poja vägivaldsele klassivennale. Tänases lehes avanev lugu toob esile laiema probleemi juhtunu taga: kuidas kaitsta last koolis valitseva vägivalla eest olukorras, kus nii kool, sotsiaaltöötaja, politsei kui seadused on võimetud aitama.



Igas loos on vähemalt kaks poolt, ja tavaliselt on kahe poole versioonid juhtunust vastukäivad. Seega saab fikseerida toimunu vaid üldjoontes: kahe põhikoolipoisi vahel oli pikaajaline konflikt, mida kool ei suutnud lahendada. Ema, kes läks kooli aru pärima, sattus tolle teise poisiga sõnavahetusse, see viis kähmluseni ja nüüd ootab naist süüdimõistmise korral rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

Kui aga toimunu taha vaadata, tuleb tunnistada, et lapsevanem seisab sellises olukorras üsna abitus positsioonis: ühelt poolt on tema ülesanne püüda tagada lapsele kõik võimalused täiskasvanuks saada, ilma et lapse vaimne või füüsiline heaolu ja tervis kannatada saaks. Teisalt ei ole vanemal last kooli saates mingit kindlust, et laps sealt tervena tagasi tuleb. Kellegi peale olukorra lahendamisel loota ei saa, kuid ka endal pole võimalik midagi ette võtta.

Konfliktis osalenud vanemat poissi, keda peavad probleemseks ja teistele ohtlikuks ka teised sama klassi lapsevanemad, karistusseadustiku järgi karistada ei ole võimalik. Kedagi saab karistada vaid siis, kui ta on süüdi. Alla 14-aastased ei ole aga karistusseadustiku järgi süüvõimelised, st nad ei ole süüdi, seega ei saa neid ka karistada.

Alaealiste komisjon, kes sel juhul peaks võtma kaaluda, milliseid teisi mõjutusvahendeid kasutada, on tegelenud poisiga juba aastaid. Lahendust aga ei ole, miski ei muutu.

Kogu probleemi teeb keeruliseks ka see, et konflikti põhjuseks peetava poisi ema ei ole olukorra lahendamiseks just suurt huvi üles näidanud. Kui aga lapsevanemaga koostöö puudub ja laps kedagi lausa vigaseks pole löönud, siis palju rohkem enam teha ei saa.

Seaduse järgi peab kool tagama õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Kui kool oma seadusest tulenevat kohustust ei täida, on alati, ka tulevikus, omakohtu oht. Mitte ainult ühes koolis, mitte ainult selle juhtumi puhul.

Selle kooli lapsevanemad kirjutasid alla ühispöördumisele haridusministeeriumi, Tallinna haridusameti ja linnapea poole, lootusega, et mõni neist instantsidest aitab olukorda lahendada. Lahendust on aga hädasti vaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles