Juhtkiri: kriisitalv jätkub, kevadet annab oodata

Eile valitsuselt heakskiidu saanud riigieelarves võib küll näha üle aegade suurimaid arve, kuid nende taha vaadates tuleb tõdeda, et soojematest hoovustest on veel vara rääkida. Pigem on tegu varem võetud kohustuste katmisega. Palgad ja majandamiskulud on aga endiselt külmutatud.

Ligi 500 miljoni euroga miinusesse jääva eelarve kasv on ligi kümneprotsendiline nii tulude kui kulude poolel, kuid peamised eelarve kasvatajad on eurorahast tuge saanud investeeringud, teise samba sissemaksete taastamine ning pensionitõus.

Lisaks kaitsekulutused, mida kasvatatakse kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Enamik muutusi sõltub aga varasematest otsustest ja on praeguses olukorras pigem sundkäik kui valitsuse prioriteetide väljendus.

Suurem osa eelarveridu jääb aga selle aastaga võrreldes samaks või on muutused nii väikesed, et märkimisväärset arengut see üheski vallas kaasa ei too.

Kõige valusamalt annab jätkuv kriisitalv tunda ilmselt avalikus sektoris töötavate inimeste jaoks.

Eile leidis riik küll erandkorras pritsimeestele lisaraha, kuid õpetajad, näitlejad, riigiametnikud, raamatukogutöötajad, politseinikud ja kõik teised, kes riigilt palka saavad, peavad läbi ajama sama suure sissetulekuga kui sellel aastal. Kuna inflatsioon on aga kõrge, siis reaalpalk väheneb.

Muidugi ei ole asutustel otseselt keelatud töötajate palka tõsta, kuid et raha riigieelarve kaudu juurde ei tule, saaks see tulla vaid muude kulude kärpimise või töötajate vähendamise arvelt.

Paljudes asutustes ei ole see aga mõeldav. Ka muud rahastamisallikad – nagu osalemine europrojektides või omatulu – ei tule iga struktuuriüksuse puhul kõne alla.

Samas aga on selge, et Eesti ei asu isolatsioonis. Nagu Eesti majanduse areng sõltub sellest, millise suuna võtab maailmas majandus ja kas jätkuv ebakindlus euro tuleviku suhtes suudetakse ületada, on paratamatu, et ka riigieelarve jahedust tuleb vaadata laiema majanduskliima kontekstis.

Mõned eksperdid, sealhulgas ka Eesti Panga analüütikud, on soovitanud valitsusel arvestada ennustatavast veelgi väiksema majanduskasvuga ja olla veel ettevaatlikum, viidates sellele, et maailmamajandust ähvardab uus seisak või isegi uus tagasiminek.

Juhul kui negatiivset arengut ennustavate ekspertide stsenaariumid täituvad, võib praegune eelarve ehk isegi liiga lahkeks osutuda.