Olukord, kus hommikul raadios järjekordsest hinnatõusust kuuldes kuuma kohvi kurku tõmbad, jääks olemata, kui teaksid, et järgmisel palga- või pensionipäeval potsatab kontole mõnevõrra suurem summa.
Juhtkiri: kuidas pageda palga eest?
22. september 2011, 10:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niisugust luksust ühel keskmisel kodanikul paraku pole. Riigikogu liikmel see-eest on peaaegu vastupidine mure – tegeled (järgmise koosseisu) palgaga, mis sa tegeled, ikka tükib, sunnik, kasvama! Ja erinevalt Saaremaal paisunud hiidkõrvitsaist, mis hiljuti meedias palju kõneainet pakkusid, ei vii rahvaesindaja palgatõus nägu naerule.
Isegi kui põhiseaduslikust minimalistist riigipea parlamentarismi tähtsust meelde tuletab ja lugupidamisele manitseb, surub kodanik käed taskus rusikasse, pomisedes enda ette: «Ebaõiglus!» Kodanikul on õigus. Riigikogul on kümneid asju, millega tuleks tegeleda, mille üle vaielda, millele avalikkuse tähelepanu juhtida.
Kuid seni, kui töötasu küsimus pole õiglaselt lahendatud, on raske loota, et parlament oleks foorum, kus kogu Eesti arutaks oma esindajate kaudu riigile olulisi asju. Postimees pole kunagi rõhutanud, et riigikogu peaks töötama pelgalt entusiasmist ning rahvaesindajad elama õhust ja armastusest.
Avalikkus kahtlemata mõistab parlamendi rolli ja tähendust ning loomulikult peaks saadikute töötasu olema vastutusele vastav. Praegu vastavus avalikule õiglustundele paraku puudub. Muidugi võivad riigikogu liikmed küsida, et mis seda ebaõiglust siis nii väga tekitab ning õhutab?
Kas mitte väiklane «kollane » ja kuri ajakirjandus, kel muuks kui odavateks populistlikeks nuppudeks tähelepanu ja oskusi ei jagu? Aga vaadake konteksti, milles viimasel ajal kerkivad esile päästjate ja õpetajate palgaküsimused! Äsja kuulis valitsuse «ei»-d ka teenistujate ametiliitude keskorganisatsioon.
Jah, mõnedki eelnimetatute palgatõusu takistuseks toodud argumendid on pädevad. Ent kuidas sellises kontekstis ise priskemaid hüvesid vastu võtta, seejuures teema tõstatajaid hurjutades, jääb ilmselt enamikule meist arusaamatuks. Kõrgemate riigiametnike palgatõus lükkus edasi ja nad suhtuvad sellesse igati mõistvalt.
Aga meie palgaga ei saa midagi teha, me peame lähtuma seadusest, on üks Toompealt alla kajav selgitus. Niisugust juttu seadusandliku (sic!) kogu liikme suust kuulata on pehmelt öeldes imelik.
Riigikogu opositsiooni (sotside) poolelt on kostnud initsiatiivi teemaga tegeleda – ideid palga ja kuluhüvitiste paindlikumaks muutmiseks leidub. Võimuparteidel oleks viimane aeg härjal sarvist haarata.