Argo Ideon: lugu Putini isast
10. september 2011, 13:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastal 2000 ilmus Venemaal raamat «Ot pervogo litsa» – kõnelused Vladimir Putiniga. Kohe algul tuleb seal juttu praeguse Vene peaministri isast.
Putin räägib, et tema isa kuulus sõja ajal NKVD hävituspataljoni, kes tegutses Kingissepa kandis metsas, pärast lõppes toit ja nad läinud kohalike elanike – eestlaste – jutule. Nood andnud küll toitu, aga andnud venelased ka sakslastele välja.
«Ellujäämise võimalust peaaegu polnud. Sakslased piirasid nad ümber, ning ainult üksikutel, sh isal, õnnestus välja pääseda. Algas jälitamine… /---/ Isa peitis end üle pea sohu ja hingas läbi kõrre, kuni koerad mööda jooksid. Nii pääseski.»
Ei meenu, et see lugu oleks toona Eestis mingit tähelepanu pälvinud, küll aga jõudis see siinsesse teadvusse pärast pronksööd 2007. aasta aprilli lõpus. Vene leht The Moscow Times avaldas mais 2007 Lynn Berry kirjutatud loo «Putini Eesti-kompleksi taga», mis arutles selle üle, mis kana Putinil meiega kitkuda on. Artiklis on ära toodud ka lugu Putini isast viitega raamatule ning Eesti portaalid tsiteerisid toona seda päris usinalt.
Vahepeal on mööda läinud neli ja pool aastat. Novembris 2010 alustas Wikileaks Pentagonist lekkinud USA diplomaatiliste memode jupphaaval avaldamist. Ühes neist memodest leiab kajastust 2009. aasta detsembris toimunud USA välisministeeriumi kõrge ametniku Pamela Quanrudi vestlus Eesti välisministeeriumi asekantsleri ja suursaadikuga Afganistanis Harri Tiidoga.
Muu hulgas on juttu sellest, et Eesti-Vene suhted on pragmaatilised, aga sõltuvad paljuski Putinist, ning Tiido jutustab külalisele tollesama vana loo Putini isast – memo järgi tõendamaks, et Putinil on Eesti vastu isiklik vimm.
Nüüd on äsja Wikileaksi kõik enam kui 251 000 memo täies mahus avalikuks lugemiseks veebi välja pandud ning käes aeg uuteks sensatsioonilisteks avastusteks. Loo Eestist ja Putini isast avastas paari päeva eest Vene ajaleht Kommersant, tuues selle uueks näiteks Wikileaksi «paljastustest».
Teisipäeval helistas Postimehe toimetusse juba ajakirjanik ühest Poola tuntud väljaandest uurimaks, kas me teame asjast midagi täpsemat. Värske uudisena käsitleti lugu Putini isast isegi meie kohalikus meedias.
Mis ma sellega öelda tahan? Wikileaksi materjalid on põnevad ja heidavad valgust päris paljudele USA ja teiste riikide diplomaatia varjatud tahkudele. Kuid neidki lugedes oleks mõistlik säilitada tavapärane kriitikameel ja mitte võtta tingimata iga faktikribalat kui uut paljastust. Tõde on kusagil olemas, teadis juba salaagent Fox Mulder. Aga harva on selle juurde hõlpsat otseteed – isegi mitte läbi Wikileaksi.