Tervishoiusüsteem tuleb muuta kodanikukeskseks, haiguse asemel väärtustada terve olemist. Selleks võiks solidaarse rahastamise kõrvale luua isikliku osaluse süsteemi, individuaalse «tervisekonto». Sinna maksudest kogunenud raha saaks kasutada nii raviks kui terviseedenduseks. Tervislike eluviiside viljelejatele ja terviseseiretel osalenutele oleks ravis riiklikust sotsiaalmaksust makstav osa suurem ja omaosalus kulude kandmisel väiksem. Sellega suureneks motivatsioon oma tervist jälgida.
Ka arendatav e-tervise süsteem tuleb panna tervisekonto kasutamist toetama. Eeldatavalt tekivad juba lähitulevikus e-tervise haiguslooliste andmete kõrvale ka sellised IT-lahendused, mis aitavad inimesel oma tervisega toimuvat paremini mõista ja sisaldavad programme isiklike tervisekäitumisotsuste tegemiseks. Näiteks liikumisharrastuseks, tervislikuks toitumiseks ja end säästvaks eluviisiks.
Tervise edendamine lähtub asjaolust, et tervis tekib seal, kus inimene elab. See kuulub kohaliku elu valdkonda. Paraku puudub Eestis kohalikul omavalitsusel kohustus rahvatervisega tegeleda, kuigi omavalitsusel on suur roll tervisliku elu-, töö- ja õpikeskkonna tagamisel. Olgu selleks siis ohutu liikluse tagamine, kergliiklusteede rajamine, kohalike spordiürituste korraldamine või terviseteadlikkust suurendavate koostöövõrgustike toetamine.
Üks elukohavaliku võtmetegureid peaks olema võimalus elada tervist toetavas keskkonnas. Mida kvaliteetsem on elukeskkond, seda suurema tõenäosusega on seal ka kõrgema palga saajaid ja seda suurem on tulumaksu laekumine kohalikku eelarvesse.
Tervisliku elukohavaliku tegemise teabeallikaks võiks olla paikkondlik terviseprofiil, mille sisuks on elanike tervise, tervist mõjutavate tegurite, terviseriskide ja terviseteenuste kättesaadavuse analüüs. Terviseprofiili põhjal saavad otsustajad teha tarku ja kulutõhusaid valikuid parimate keskkonnatervise meetmete rahastamiseks kogukonnas.
Ka riiklikus tervishoiukorralduses on vaja suurendada tervise edendamise paikkondlikku mõõdet, riiklik rahvatervise arengukava tuleb siduda omavalitsuste terviseprofiilidega. Head näited on maavalitsuste juures loodud tervisenõukogud ja mõnede omavalitsuste juba koostatud terviseprofiilid. Samas ei tohi unustada, et tervis on ühine rikkus ja üks riigi edu näitajaid, mis iseloomustab elukvaliteeti ja mõjutab tööjõu pakkumist, töö produktiivsust ning tasuvust investeerida inimkapitali. Edukad riigid panustavad tervise arengusse partnerlus- ja koostööpoliitika võimendamise kaudu.