/nginx/o/2016/09/28/5894539t1h7932.jpg)
Paistab, et Viljandi pärimusmuusika festival ehk Viljandi folk pole kunagi nii palju arutlusainet andnud nagu sel aastal. Üllatav see polnud, negatiivse kriitika argumendid olid samad, mis möödunud aastatel, ainult et nüüd trükiti need ära lehtedes, mitte ei jäänud internetti.
Kriitika ei ole ju paha, kui tegemist oleks konstruktiivse lähenemisega, aga mitte mõõdutundetu üldistamise või siis festivali süüdistamises asjades, milles see tegelikult süüdi pole.
Foorumeid ja lehti lugedes on mul sageli tunne, et mina käisin hoopis teisel festivalil. Ma leian nagu Mari Tammar, et diskuteerima peab, aga mitte nii väga folgi oleviku või tuleviku üle, vaid pigem laiemate probleemide ja küsimuste üle, mis tulevad folgil lihtsalt selgemini välja.
Alustada võiks kas või küsimusega, kellele kuulub eesti pärimusmuusika. Pidev hala teemal, et folk on «jamaks» ja «kommertsiks» muutunud, tuleb ju tegelikult sellest, et kunagine siseringi üritus tõmbab ligi erinevat publikut ehk tulid «nemad» ja rikkusid «meie» peo ära.
Eesti folgi- ja pärimusmuusikapuristide seas eksisteerib juba pikemat aega püüe luua ja hoida elus elitaarset pärmusmuusikagetot, kuhu on ligipääs vaid neil väljavalitutel, kes «asjast õigesti aru saavad». Kõike seda muidugi riigi toel ehk maksumaksja raha eest.
Minult ja paljudelt teistelt ei küsi keegi, kas meie ka seda soovime. Loogiliselt saavad siin eriti pihta Viljandi folk ja ansambel Zetod, kes on kõige rohkem piire lõhkunud ja pärimusmuusika massidesse viinud. Nemad on aga indikaatorid, mitte probleemi olemuslik põhjus.
Teise probleemi tegi nähtavaks Lauri Pedaja juhtum. Ma ei tea, kas see kedagi üllatab, aga Eestis käib tele- ja esikaanestaari staatuse juurde risk mõnes väikelinnas kohalikelt kere peale saada. Olen probleemiga tuttav muusikaringkondadest ja peale Viljandi tean konkreetseid juhtumeid, kus on norima tuldud või siis peksa antud ka Pärnus, Raplas ja Kohilas ning kindlasti ei ole see nimekiri lõplik. Erinevalt Pedajast ei pandud asja kella külge, seega polnud ka meediakära.
Mõtlemapanev on kusagilt läbi jooksnud info, et festivali ajal kaklemise pärast kinni võetud inimesed olid kõik kas Viljandist või selle ümbruskonnast. See kõlab küll küüniliselt, aga ma usun, et armastatud staarjuuksur oleks oma kolaka Viljandis niikuinii kätte saanud, folgi ajal on võimalus lihtsalt suurem.
Ei saa ma ka aru hüsteeriast toidutänava ümber. Mingi eriline Soodom ja Komorra see koht ei ole ning seal käib raudselt söömas enamik festivalikülastajaid, sest kusagil peab ju sööma. Ma olen vist liiga palju oma elus festivalidel käinud, aga midagi eriti šokeerivat võrreldes muu maailma festivalidega seal pole.
Eesti spetsiifika on pigem suur arv vindiseid issisid väikeste lastega, aga lihtsalt festivali selles süüdistada oleks ülepingutatud. Ja keegi võiks mulle ka seletada, miks peavad alaealised ennast igal massiüritusel segi kammima ning miks täiskasvanud neile alkoholi ostavad.
Seega paistab, et Ando Kiviberg kippus liiga vara endale tuhka pähe raputama. Muidugi võiks ka folgil seda ja teist muuta, aga kogu ühiskonda ei muuda ka nemad.