Gilber Kask: abiarst appi!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Usun, et pea iga meditsiinisüsteemiga kursis olev isik teab, et meie arstidel on kalduvus liikuda piltlikult öeldes lõunatuultega põhja poole. Ons seal soojem, ons seal parem? Sellele ma veel vastata ei oska. Küll aga tean, et osa asju võiks olla meil samamoodi nagu neil, soomlastel.
Ülikool võimaldab arstitudengitele praktilist õppetööd liialt vähe ja seda ka pärast kaht ja poolt õppeaastat, kui algab kliiniline õpe. Seda on tõdenud nii hiljuti Eestis käinud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna raviõppe akrediteerimismeeskond, TÜ õppeprorektor kui ka tudengid ise.
Eestis on arstiks õppivatel üliõpilastel võimalus pärast kolmandat aastat asuda tööle abiõena. See annab võimaluse teadmisi praktiseerida, olla vastavas keskkonnas ja teenida natukene lisaraha. Kuid arstitudengid ei õpi õeks! Abiõetöö ei ole siiski päris see. Lisaraha teenimine abiõena on mõistlik ainuüksi põhjusel, et see on siiski haiglatöö. Pärast kolme aastat ülikoolis õppimist on tudengi palk abiõena väga väike.
Pärast neljandat kursust on põhjanaabritel tudengitele mõeldud abiarsti ametikoht. See ei ole seotud küll otseselt ülikooliga, aga suurepärane praktiseerimisvõimalus on see kahtlemata. Soome tudengid saavad kodumaal teha seaduslikult protseduure, vastavalt sellele, mis ained nad läbinud on. Abiarsti eest vastutab juhendajast arst.
Anamneesi võtmine, retseptide kirjutamine, vastavate protseduuride tegemine jms annab arstihakatisele palju lisaväärtust.
Üks praegune silmaeriala resident ütles, et viiendal või kuuendal kursusel oli näha, kuidas Eestis õppivad ja suviti Soomes tööl käivad Soome tudengid meist n-ö mööda arenesid, tänu lahe taga tehtud abiarsti tööle. Õppides kuuendal kursusel, saab tudeng peaaegu iseseisvalt ravida. Arst peab olema telefonikõne kaugusel, kas või kodus.
Soome tudengid on öelnud, et sageli on üliõpilased veel hoolikamad ja tegelevad patsiendiga hoopis pühendunumalt kui seda n-ö päris arstid.
Praegu käiakse väga tihti, eriti just suviti Soomes tööl, et saada enam praktikat, ja ega see palkki väike ole. Ja kui arstihakatis juba naabritel külas käima on hakanud, usun, et tee viib teda sinna kindlasti veel ning pole välistatud, et ühel päeval saabki Soome tema koduks. Põhimõtteliselt on arstitudengitele vaja ainult soome keele oskust, ülejäänu tuleb juba kohapeal. Keelt õpime ülikoolis tasuta ja siinsamas Tartus on isegi ettevõtted, mis tulevasi arste koolitavad, et Soomes end rutem koduselt tunda.
Mida selles, pisut masendavas olukorras teha?! Muuta süsteemi. Sotsiaalministeeriumist on öeldud, et tuleks muuta suures mahus tervet seadustikku. TÜ arstiteaduskonna tudengid leiavad, et sellist ametikohta on ilmtingimata vaja. Usun, et seda pooldavad ka Eesti arstid. Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsil on visioon, mis on saadetud ka sotsiaalministeeriumisse.
Tudengid «lendavad» läbi kuue aasta ja paljud meist ei mõtle reaalselt sellele, mis saaks olla teisiti. Enne kolmapäevast jalgpallitreeningut arstitudengitega lausus üks kolleeg: «Aga mis vahet sel on! See ju niikuinii ei teostu meie ajal, oleme selleks ajaks juba lõpetanud.» Säärane mõtteavaldus meenutas Louis XIV ütlust: «Pärast meid tulgu või veeuputus.» Ja mõistsin veel paremini – Eestis on vaja abiarsti ametikohta. Tudengitele ei ole vaja suurt palka, vaid praktikat. Motivatsioon on meil olemas.
Kokkuvõttes – olen enam kui veendunud, et suur hulk meie üliõpilasi ei vaja väga palju muud kui häid tingimusi. Ja kui üks asi, mida selleks tehasaaks, oleks abiarsti ametikoht, siis leian, et on mõistlik võtta seda ideed kuulda. Lisaks reaalsele praktikale, mida abiarsti ametikoht annaks,vähendaks see meie tulevaste ja ka praeguste arstide siirdumist Soome.
Kõigele lisaks oleks olemas reaalne nõudlus abiarstide järele nii maakonnahaiglates kui ka perearstikeskustes. Tõenäoliselt vähendaks see ka järjekordi uste taga.
Kallid kodanikud, enamik arste mõistab, et tulevikus ravivad meid just needsamad tudengid. Kui selleks on teie vend või õde, poeg või tütar, või te ise, kes tulevikus opilauale satub, rääkimata lihtsatest protseduuridest, soovime me parimat tulemust.
Andkem arstihakatistele see võimalus – turvaliselt õppida parimateks.
Pärast meid tulgu parem Eesti!