Videoportaalis Youtube võivad kõik vaadata, kuidas Läti peaminister Ivars Godmanis asus 19. septembril Riias Queeni kontserdil trummide taha ja esitas koos maailmakuulsa bändiga pala «All Right Now».
Läti rokkiv peaminister
/nginx/o/2023/01/08/15068012t1h3ce3.jpg)
22. november 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
All right, Latvia? Vist mitte, kuid Godmanis rokkis üleeile jälle, teatades, et Läti valitsus küsib Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) toetust majanduse stabiliseerimiseks. Eile Tartus peetud Balti peaministrite pressikonverentsil kordas Godmanis üle, et tegu on toetusega, mitte laenuga.
Muremärke ilmutas Läti majandus juba varem; paar nädalat tagasi võttis Läti valitsus üle riigi ühe suurema panga Parexi. Ent Läti kolleegid kinnitavad, et valitsus soovis enne pidutseda ja alles seejärel majanduskriisile tõsiselt otsa vaadata. Nii otsustasid Godmanis ja Co 18. novembril väärikalt Läti 90 aasta juubelit tähistada ning kaks päeva hiljem IMFilt abi paluda.
Tegelikult tundub avalikkuse vastuvõtt sellele olevat pigem kiitev kui laitev. Lätlased meenutavad Godmanist mehena, kes suutis aastail 1990–1993 peaministrina riigi raskest olukorrast välja tuua. Miks ei võiks ta seda taas teha?
Samas kinnitavad läti kolleegid, et Godmanis ei ole mingi imemees. Läti jõuetud koalitsioonivalitsused pole suutnud ellu viia vajalikke reforme. Ning Godmanis võib olla ju kindel mees, kuid tema koalitsioonipartnerid on samad, mis tema eelkäijal. Nii ei ole lätlased valitsuse eluiga ennustades just ülemäära optimistlikud: spekuleeritakse, et valitsus võib juba lähenevate jõulude ajal lõhki minna. Kuid midagi kindlat ei ole. «Ta on koalitsiooni pantvang,» ütles läti kolleeg.
Võib-olla ei ole Läti valitsus ka nii sinisilmne kui nende Eesti kolleegid. Nii rääkis Godmanis juba eelmise aasta suvel – peaministriks sai ta eelmise aasta detsembris –, et Läti majanduslik olukord pole kiita ja midagi tuleks ette võtta. Meenutuseks: see oli aeg, kui kõik oli veel ilus, ja tasub meenutada, et Läti majanduse kasvas kiiremini kui Eesti oma.
Kui aga Läti keskpanga president Ilmars Rimsevics teatas, et Läti vajab tasakaalustatud riigieelarvet (eks meenuta seegi Eestit), ütles Godmanis, et olukord ikka nii hull ei ole. Rokkiv peaminister oli otsustanud, et ütleb igas intervjuus vähemalt ühe hea uudise.
All right. Kuid missugused oleksid need head uudised, peaminister Godmanis? Kui Läti juhtis Eesti ees majanduskasvuga, siis nüüd juhib majanduslangusega. Liiatigi ei ole vaibunud jutud Läti lati devalveerimisest.
Mis edasi saab? Küsimusel on kaks tähendust: mis saab Lätis ja kas kriis võib ka Eestisse kanduda? Meie poliitikud armastavad pidevalt rõhutada erinevust Läti ja Eesti vahel, kuid meenutagem, et ka sarnast on päris palju. Meid on mõjutanud Vene kriis 1998. aastal, me oleme astunud koos Euroopa Liitu ja NATOsse ja kummagi valitsust on kritiseeritud reformide tegemata jätmise pärast. Nii et kas järgmisena palub majandusabi Eesti?