Juhtkiri: riku-riku, küll silutakse?

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast kümme aastat kestnud vaidlusi ja kohtuuste kulutamist peaks Manija saarele maastikukaitsealale ebaseaduslikult ehitatud majad minema lõpuks lammutamisele.
Pärast kümme aastat kestnud vaidlusi ja kohtuuste kulutamist peaks Manija saarele maastikukaitsealale ebaseaduslikult ehitatud majad minema lõpuks lammutamisele. Foto: Liis Treimann

Ebaseaduslikke maju kerkis eriti just buumiajal kui Valgesoo rabas sipelgapesi. Mõned teadmatusest, aga suur osa lootuses, et kui nad kord juba püsti on, ega neid maha ikka võeta. See lootus ei ole tühja koha peale tekkinud. Ebaseaduslike ehitiste lammutamine on olnud seni üsna erandlik nähtus. Üks siin, teine seal, kuid enamasti seisavad nad ikka sealsamas, kuhu nad püsti löödi.


Ehkki ehitusseadus näeb üsna üheselt ette, et õigusliku aluseta rajatud ehitis tuleb lammutada, on mõnikord omavalitsus ja mõnikord kohus leidnud, et tegemist ei ole sugugi nii kindla kohustusega.

Üldiselt kiputakse olema seisukohal, et ebaseadusliku ehitise kohustuslik lammutamine piirab omandiõigust ja tekitab omanikule kahju. Omavalitsustel on omanikukeskse otsuse – või õigemini otsustamatuse – taga ka võitlus peade ja maksuraha pärast. Seega – ehitamise ebaseaduslikkus ei tähenda otsest kohustust maja lammutada.

Veider, kuid kohtupraktika ometi seda just näitab ja samast räägivad ka riigikontrolli visiidid valdadesse. Riigikontrolli auditist selgus, et kontrollkäigul vaadatud 85st vaadeldud uusehitisest olid rohkem kui pooled kerkinud ilma ehitusloata. Kuid kopad ei mürise, palgid ei kuku.

Nii ei jäänud ka riigikontrollil muud üle kui nentida, et omavalitsused vaatasid ehitusbuumi ajal toimunud ebaseaduslikku ehitamist enamasti lihtsalt pealt, selle asemel et selle tõkestamiseks midagi ette võtta.

Ja nüüd püüavad tagantjärele asja parandada – nendesamade ebaseaduslike ehitiste seadustamise teel. Ja hästi on, kui püüavad – ebaseaduslikest ehitistest vaid veerandi puhul olid omavalitsused mingit huvi üles näidanud, kuid paljude ehitiste puhul ei olnud omavalitsus pidanud vajalikuks isegi mitte omanikuga ühendust võtta.

Mis muu see on kui taas signaal kõigile neile, kes seaduslike lubade hankimist liiga keeruliseks peavad – või ka neile, kes teavad, et ehitusluba ei antaks –, et käitumisviis «tee enne, küll pärast seadustatakse» on kõrgemal tasemel heaks kiidetud ja toetatud.

Eriti nukker olukord valitseb saartel ja rannaaladel, kus püsti löödud suvemajad vahel lausa servaga vett riivavad. Tänases loos on juttu neljast majast Manilaiul, mis on ehitatud maastikukaitsealale, ja muidugi ehitusloata.

Sellel lool tõotab siiski tulla õnnelikum lõpp. Kõigepealt küsitakse seaduserikkujailt igakuist sunniraha, keskkonnainspektsioon nõuab, et hiljemalt 31. oktoobriks olgu majad kaitsealalt kadunud, ja kui ei, siis käärib inspektsioon ise käised üles.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles