Eile Nice’i tänavatel jalutades tundsid Venemaa president Dmitri Medvedev ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy tõenäoliselt end nagu teletähed.
Kummardus Venemaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvas juubeldas ja hõiskas, nähes kahte kõrget riigipead lihtinimeste keskel. Presidendid jagasid autogramme ja käitusid nii, nagu oleks elu ja poliitika kõigest meelelahutus.
See, mis toimus kabinettides ja rahva eest varjatult kulisside taga, on aga sootuks tõsisem. Venemaa näitas taas, kuivõrd vähe ta hoolib rahvusvahelisest arvamusest, ja Euroopa Liit näitas oma nõrkust seda vaidlustada.
Gruusias toimunu osas jäi Sarkozy segasele seisukohale, ütlemata õieti midagi. Nagu varemgi, mil ta on korduvalt oma deklareeritud põhimõtetest demokraatia kaitsmisel taandunud, kui küsimuse all on Venemaa tegevus.
Eesti huvides oleks aga Euroopa Liidu ühtsus ses küsimuses ning kogu välispoliitikas laiemalt. Nii nagu Euroopa Komisjon seda sel nädalal energeetika osas väljendas.