Võrdne ebavõrdsus

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abielu.  .
Abielu. . Foto: Caro/ Scanpix.

Eesti kukkus soolise võrdõiguslikkuse edetabelis seitsme koha võrra. Praegu annab meie 37, koht umbes sama positsiooni kui Ecuadoril või Mongoolial. Lisaks lähinaabritele Soomele, Leedule ja Lätile (Soome oli teine, Läti kümnes) edestavad meid ka näiteks Lõuna-Aafrika vabariik, Kuuba ja Namiibia.

Kui soolise võrdõiguslikkuse volinik Margit Sarv leidis, et probleem ei ole meis, vaid teistes – mitte meil ei ole asjad halvemuse suunas liikunud, vaid hoopis mujal on olukord paranenud –, siis aruandest selgub ka muud.

Koht kohaks, aga raportist ilmneb, et võrdselt ebavõrdses olukorras on nii mehed kui naised, erinevused on suured nii palgas kui ka hariduses. Kuid kui hariduses on tendents pigem meeste kahjuks - kõrghaitud naisi on rohkem kui mehi- , siis palgapoliitika näitab selget meeste eelistamist.

Sõltumata kohast ja võrdlusest teistega ei saa pidada normaalseks olukorda, kus kõrgema kvalifikatsiooniga töörajad saavad väiksemat palka. Kui mõlemad on diskrimineeritud, ei tähenda see veel võrdsust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles