Juristi Reimo Metsa hinnangul üritab ajakirjanik ekstreemnäidete abil inimesi hirmutada ja tegelikult saaks kerge vaevaga kokku panna ka loo, kui õnnelikud on homopered ning kuidas neis kasvavad vahvad ja andekad lapsed.
Reimo Mets: emotsioonid versus seadused
18. juuni 2011, 11:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äärmused ei ole kunagi head. Ajakirjanik on kokku otsinud hulga ekstreemnäiteid ning püüab lugejaid nende abil hirmutada. Võimalik, et tegemist on autori enda hirmudega. Siiski ei saa hirm või teadmatus olla sisuka ja tasakaalustatud diskussiooni ega mõistlikke ning kõigi poolte huvisid arvestavate lahenduste aluseks.
Kindlasti saaks mõni teine ajakirjanik kerge vaevaga panna välismaiste näidete põhjal kokku loo, kui õnnelikud on ametlikult registreeritud homopered, kuidas neis kasvavad vahvad ja andekad lapsed jne.
Homotemaatika noortele tutvustamise eesmärk pole mitte homosid populariseerida, vaid homo-noorte hirme maandada. Kas oleks parem, kui mõne tänase lehelugeja teismeline poeg või tütar tunneks end «üksiku väärakana», langeks depressiooni ja sooritaks enesetapu?
Ühegi ajakirjaniku või ka kellegi teise isiklikud veendumused moraalsusest ei kaalu üles mõne noore inimese kannatusi, seda enam enesetappu!
Eelmisel nädalal toimus Tallinnas OMA festival, mille lõppkontsert oli igati edukas ja rahumeelne – ja esimest korda möödus kogu nädal ilma ühegi vägivallaaktita homode suhtes. Ma arvan, et see on suurepärane tulemus, millest paraku ei kirjutanud ükski ajakirjanik, kuid mis näitab, et ühiskond on hakanud vähemusi rohkem sallima. Üritusel oli ka palju heteroid, nii emasid, isasid kui ka lapsi – kõik tundsid end hästi.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et praegused hirmud seoses homodega korduvad läbi ajaloo. Tegelikult tuleks Priit Pulleritsult küsida, mis on tema hirm. Miks ta kardab, et homosid koheldakse Eestis ühel päeval võrdselt heterotega? Kuidas kahjustab see tema õigusi?
On arusaadav, et osa eestlaste meelest on homod endiselt ebamoraalsed, põhjuseks nende religioossed tõekspidamised, avaliku elu tegelaste homofoobsed väljaütlemised («tunnustatud arst») või nõukogudeaegne pagas. Samas usub teine pool eestlastest, et homodel peavad olema sada protsenti võrdsed õigused heterotega.
Tegelikult ei ole praegu ju esmased meie isiklikud veendumused moraalsusest. Tegelikult on IGAL Eesti Vabariigi kodanikul põhiseaduslik õigus valida ise see inimene, kellega koos ta oma elu veedab, ning saada riigilt võrdselt kaitset ja respekteeritust oma ühises elus ja kodus.
Tulenevalt õiguskantsleri märgukirjast justiitsministeeriumile, mille järgi on tuvastatud, et praegune õiguslik vaakum seksuaalvähemuste suhtes rikub nende isikute põhiseaduslikke õigusi, lõpeb minu jaoks ka diskussioon vajalikust regulatsioonist.
Lõpetuseks on selge, et kõik artiklis välja toodud otsused on tehtud seadusest tulenevalt ja neile emotsionaalsete hinnangute andmisel ei ole võimalik tekitada diskussiooni, vaid ainult laskuda emotsioonidesse. Seega ei ole me nimetatud temaatikas ajakirjanikuga võrdväärsed vestluskaaslased.