«Kas Läti on riigina läbi kukkunud? » küsis eelmisel nädalal Vikerraadio soliidset analüüsisaadet «Reporteritund» juhtinud ajakirjanik hakatuseks.
Juhtkiri: «musta hobuse» tõus Läti riigipeaks
3. juuni 2011, 10:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimus oli kahtlemata meelega üle võimendatud ja mõeldud lihtsalt saatekülaliste nii-öelda käima vedamiseks. Kuid samas küsime iseendalt ju pidevalt «Kas me sellist Eestit tahtsime?», miks siis mitte küsida samamoodi Läti kohta päeval, mil poliitilised allhoovused tegid «mustaks hobuseks » peetud Andris Bērziņšist seimis tulevase riigipea.
Meeleavaldajad kandsid eile parlamendihoone ees oligarhide-vastaseid loosungeid. Just majanduse ja poliitika hämaravõitu põimumine on olnud peamine asjaolu, mis põhjustas Lätis järjekordse poliitilise kriisi.
Laupäeva õhtul teatas president Valdis Zatlers, et paneb seimi laialisaatmise rahvahääletusele, sest parlament ei võtnud saadikupuutumatust Ainars Šlesersilt. Bērziņši kasuks tehtud valik on justkui vastulöök – tulevane president sisuliselt naeruvääristas Zatlersi otsust ja märkis, et kogu oligarhide teema on ülepakutud.
Pole siiski kahtlust, et oligarhide teema ja positsioon Läti ühiskonnas saab 23. juuli referendumil võtmeküsimuseks. Ühest küljest näitas küll meediaagentuuri TNS Latvia läbi viidud uuring, et rahvas oli Zatlersiga ühte meelt – 56 protsenti vastanuist toetas tema seisukohti.
Samas ripub rahvahääletuse kohal alati küsimärke. Südasuvine puhkuste kõrgaeg ja rahva üldine tüdimus poliitikast teeb tulemuse etteaimamatuks. Eile seimis kaotajaks jäänud Zatlersi meelest andis Bērziņši valituks osutumine negatiivse signaali.
Esialgu on see hinnang. Häälte jaotus viitab võimalikule kokkuleppele, mis võib viia Valdis Dombrovskise valitsuse langemiseni. Kui nii, kerkivad küll küsimused nagu äikesepilved seniste edukate reformide kohale. «Must hobune» pole uues rollis siiski veel suunda näidanud.
Üks aga on enam kui kindel: Lätist saame lähiajal palju rääkida ja kirjutada. Timo Soini ja Põlissoomlaste plahvatuslik edu Soome valimistel pani meid enneolematu huviga põhjanaabrite poliitikaelu jälgima.
Samavõrd tähtsad on arengud lõuna pool, millest me samuti teame häbematult vähe. Kõik, mis juhtub Lätis, mõjutab ka meid – olgu tõestuseks või tõsiasi, et Eesti oli Lätile mullu tähtsuselt teine ekspordipartner. Naljaga pooleks oleks hakatuseks asi seegi, kui me presidendiks valitud Andris Bērziņšit tema poliitikust nimekaimuga segi ei aja.