Tähtsaim on pedagoogide autoriteedi parandamise arutelu
Juhtkiri: istu, trahv!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks asja on üsna kindlad: pedagoogide autoriteet koolis võiks olla tunduvalt suurem ja teiseks see, et kui neile anda senisest suurem karistusõigus, lausa võimalus korrarikkujale kohtuväliselt trahvi teha, ei saa see kindlasti tähendada seda, et õpetajatel-koolijuhtidel tekiks õigus võimu kurjasti kasutada. Laste karistamine, ükskõik milline, peab jääma äärmiseks abinõuks, juhuks, kui muu enam ei aita, ent haridusminister Tõnis Lukase idee anda koolijuhtidele kohtuvälise menetleja – trahvija – staatus, on tervitatav.
Kui praegu saadab õpilane õpetaja/direktori vulgaarselt pehmesse kohta, kui segab häälekalt tundi, lõhub kooli vara, rikub kooli territooriumil näiteks suitsetades või alkoholi pruukides avalikku korda, tuleb kohale kutsuda politsei. Mõistetav, et paljudel juhtudel peab ka õpetaja numbril 112 helistamist ülereageerimiseks ning jätab kõne pigem tegemata. Kuid jäädes karistamata, kasvab nii mõnegi nolgi jultumus, millele lisandub «autoriteet» kaaspatsaanide hulgas ja väheneb lugupidamine õpetaja vastu.
Kui arukas oleks kutsuda politsei 14-aastasele tüdrukule, kes palvele aknalaualt alla tulla vastab hoopis sellega, et lükkab sealt põrandale puruks lillepoti? Või kui klassiruumi tagareast hakkavad kaasõpilaste ja õpetaja pihta lendama süljega vormitud kustutuskummikuulid? Siinjuures olekski, kas või profülaktika mõttes, kõige õigem anda suurem karistamisõigus koolijuhile, kelle majjatulekut ei peaks ootama nii kaua kui politsei saabumist. Hirm või oht karistatud saada nüüd ja kohe oleks kindlasti hea distsiplineerija.
Ent õigusriigis ei saa see kõik niisama lihtsalt käia. Kindlasti peab karistusõiguse saavatele koolijuhtidele tegema täiendusõpet tutvustamaks-selgitamaks õigusruumi aluseid, sest on tõenäoline, et koolidirektor peab hakkama ühel hetkel kohtus oma määratud trahvi õigust kaitsma. Loomulikult peab toimima järelevalve, et koolijuhid oma volituste piire ei ületaks. Kuid, nagu ütleb Lääne politseiprefekt Priit Suve: «Kui oleme usaldanud karistuste määramise munitsipaalpolitseinikele ja veel paljudele tavalistele ametnikele, siis miks ei suuda me usaldada kõrgeltharitud koolijuhte.»
Ent isegi kui Tõnis Lukase iseenesest hea idee peaks ka mõneks ajaks juriidikasse takerduma või mingil põhjusel üldse ära jääma, on äärmiselt teretulnud praegu ühiskonnas tõusetunud arutelu teemal, millised on pedagoogide õigused ja kui respekteeritud peaks olema nende amet koolis. Ehk annab avalik toetus mõnele õpetajale enam julgust väänikuga teravamal toonil rääkida, äkki jagab paharet ise ära, et ühiskond on õpetaja, mitte tema poolt.