Paljud teavad kindlasti lugu sellest, kuidas president Kennedy oma 1963. aasta toetuskõnes Lääne-Saksamaale deklareeris, et ta on sõõrik. «Ich bin ein Berliner» härra Kennedy suust on üks tuntumaid tsitaate läinud sajandist, mida enamjaolt ikka õigesti tõlgendati, kuid mida ei saa alati väita ühe teatud algatuse kohta XXI sajandi Eestis.
«Berliner» ei tähenda saksa keeles ainult «sõõrikut», vaid ka «berliinlast». Kennedy soovis oma kõnes võrrelda berliinlaseks olemist kunagise fraasiga «Olen Rooma kodanik», mis sümboliseeris vabadust. USA presidendi oluline mõte kadus paljuski sõõriku-nalja varju.
Natuke sarnane lugu on ka «Talendid koju» ettevõtmisega. Kuigi on tohutult positiivne, et projekt on avalikkuses nii laialdast tähelepanu pälvinud, tuleb tõdeda, et üpris palju on ka vääritimõistmist. Tahaks selgitada projekti tegelikke eesmärke ja motivatsiooni, et need ei jääks legendide varju.
Sind me küll tagasi ei taha!
Eesti vajab kõiki talente – olgu tegemist mobiilirakenduste programmeerijate või ehitusspetsialistidega. Samas andekate inimeste väljavool Eestist on tegelik ja aktuaalne probleem, milles peitub ka «Talendid koju» alge. Praegu puudub adekvaatne statistika selle kohta, kui palju inimesi välismaale on lahkunud, aga lahkumise tendentsi olemasolu on väga raske eitada – olen ka ise välismaal kõrghariduse omandanud.
Tõsiasi, et inimesed võõrsil end täiendavad ja uusi kogemusi omandavad, ei ole aga iseenesest halb, vaid vastupidi – suurepärane! Me oleme kahe käega selle poolt, et inimesed teistesse riikidesse õppima ja tööle läheksid, kuid, ja see on ka kogu projekti alusmõte, meile meeldiks veel rohkem, kui needsamad inimesed hiljem oma potentsiaali Eesti heaks rakendaksid. Pange tähele, me ei ütle tingimata, et ta peab selle jaoks Eestis viibima.
Uurisime enne projektiga pihta hakkamist, kas on üldse lootust, et keegi tagasi tuleb. Meil on selles osas häid uudiseid – küsitletud neljasajast välismaal resideerivast inimesest oleks 88 protsenti hea võimaluse avanedes valmis kodumaale tagasi pöörduma. See on hea uudis tegelikult meile kõigile. Spetsialistide põud valitseb meil jätkuvalt ning see ongi asja teine ots, mis tuleks talentidega kokku viia.
Sellest faktist ei paista aga enamik kriitikuid kuigi palju teadvat. «Aga miks ainult talendid? Kas teisi ei oodatagi tagasi?» See, et portaal on loodud konkreetsele sihtgrupile, ei tähenda automaatselt seda, et teisi me justkui tagasi ei ootakski. Ootame loomulikult!
Selle, kes on «talent», jätsime teadlikult igaühe enda mõtestada, kuna lõppude lõpuks ongi see väga subjektiivne küsimus. Suuremas pildis on tegelikult meile kui ühiskonnale oluline, et tagasi tuleksid need, kellest Eesti arengule enim kasu on. Need, kellel on, mida panustada.
Anna aega atra seada
Lihtne on ette heita, et «aga 200 000 eestlast on ju ikka veel välismaal». Kuid migratsiooni- ja tööküsimused ei ole teemad, mida on võimalik hetkega lahendad. Pisut üle kuue kuu avatud olnud veebikeskkonna toel on hetkel «tagasi tulnud» seitse inimest. Ainuüksi nende inimeste maksuraha toob Eestile projektiga seotud kulud tagasi juba paari aastaga, rääkimata loodavast lisandväärtusest.
Oleme seda meelt, et need seitse on alles algus – projekt kestab ning tuleb arvestada, et kohest tööleasumist takistab muu hulgas ka see, et suurel hulgal inimestel on õpingud veel pooleli.
Jah, meil on kodumaalgi inimesi, kellel pole tööd, kuid nii nagu ei ole põllumajandusministeeriumi ülesanne piirivalvega tegeleda, ei ole ka «Talendid koju» eesmärk tööpuuduse probleemi lahendada.
Pigem on reaalne hoopis see, et tublid inimesed, kes tagasi pöörduvad, hakkavad hoopis ise ettevõtlusega tegelema ja loovad töökohti juurde.
Välismaal viibivate eestlaste tagasisidest on selgeks saanud, et ainuüksi sõnum, et neid oodatakse tagasi, on nende noorte inimeste jaoks väärtus omaette. Seda sõnumit oodati. Projekti eesmärk on luua suhtluskanal Eesti tööandjate ja eemalviibivate eestimaalaste vahele.
Koos tagasipöörduvate «talentidega», kes on nõus panustama «Eesti asja», loome paremat tulevikku meie ühiskonnale.