Pakistani pealinnast kõigest kahetunnise autosõidu kaugusel asuvas Abbottabadis tapetud Osama bin Ladeni surma järel räägitakse üha häälekamalt terrorismivastase sõja rindejoonel asuva Pakistani koostööst terroristidega. Aastaid Afganistani meediakajastuse ja majanduskriisi varju jäänud tuumavõimekusega ebastabiilne riik on viimaste sündmuste valguses hõivamas aga kohta, mis talle tegelikult kuulub.
Jürgen Tamme: Pakistan – sõber või vaenlane?
4. mai 2011, 10:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle üle, et globaalse terrorismi sümboli jäljed just Pakistani viivad, ei imestanud ilmselt keegi. Juba ligemale kümme aastat on räägitud, et Afganistanis sissisõda pidava Talibani ja sellega lähedalt seotud Al-Qaeda võitlejatele jagatakse juhiseid just Afganistaniga piirnevalt ja raskesti ligipääsetavalt Pakistani hõimualalt.
Küll aga avaldasid vaatlejad hämmastust selle üle, et Ühendriikide esivaenlase tiitli pälvinud bin Laden ei elanud Pakistani edelaosas – piirkonnas, kus keskvõimu välja kihutanud Taliban on sundinud kohalikele peale oma reeglid ning kus Ühendriigid korraldavad Islamabadi pahameelt trotsides õhurünnakuid –, vaid märksa rahulikumaks peetavas riigi idaosas, millel puudub piir rahutu Afganistaniga.
Kuigi Valge Maja on ametlikult seni hoidunud otsesest kriitikast Pakistani aadressil, ütles Obama nõunik terrorismi vastu võitlemise küsimustes John Brennan avalikult välja selle, mis paljudel meelel: bin Laden suutis end varjata vaid tänu Pakistani abile. Kuigi Brennan ei maininud otseselt maailma ühe suurema islamiriigi võime, kasutades selle asemel väljendit «toetussüsteem Pakistanis», oli see otsene vihje Islamabadile.
Avaldus, mis võib viidata USA-Pakistani uute jõujoonte kujunemisele, sundis Pakistani vastama kõrgeimal tasemel. Hoolimata sellest, et Pakistani president Asif Ali Zardari lükkas kõik tema kodumaad tabanud süüdistused tagasi (vaevumata neid siiski sisuliselt vaidlustama, rõhudes Pakistani ohvrirollile terrorismivastases sõjas), on Islamabadil keeruline oma seisukohta kaitsta.
Seda vaatamata asjaolule, et eile tunnistas Pakistani luureamet, et maailma tagaotsituima mehe tabamine jäi nende luurealaste eksimuste taha. Väite muudab veel kurioossemaks, et bin Laden elas kolmekorruselises luksusvillas ilmselt aastaid.
Nii või teisiti kahjustab juhtunu Pakistani mainet ning riigile hakatakse avaldama veelgi suuremat survet, kuna bin Laden pole ainus äärmuslane, kes Pakistanis redutas. Kuigi Afganistani presidendi Hamid Karzai seisukohti lääneriikides just alati ei tervitata, näib tal ühes asjas suuresti õigus olevat – terrorismivastase sõja fookuses peaks olema Pakistan, mitte Afganistan.