Lugeja kiri: haldusreform toob nimesegaduse (3)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saarde valla silt. Foto on illustreeriv.
Saarde valla silt. Foto on illustreeriv. Foto: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Haldusreformiga kaasnevad nime- ja aadressimuudatused on tarbetu vägivald, kirjutab lugeja Ülo Laanoja.

Kunagi olime tigedad, et nõukogude võim joonistas ümber Eestimaa kaardi. Nüüd teeme seda ise, kustutades oma ajalugu. Miks võõrvõim tahtis ajaloolist mälu kaotada, pole raske taibata.

Miks me seda ise vabatahtlikult teeme, on arusaamatu. Pean silmas eelkõige ajalooliste külanimede muutmist/kaotamist.

Alles me tõime ajaloo kaardile tagasi, nüüd teeme ise ümber. Tõsi – teistes kohtades.

Põhimõtteliselt toimub kõik olematul argumentatsioonil, tuginedes kohanimede seadusele justkui haldusreformi paratamatu tagajärjena. Jah – riigil peab olema võimalus suhelda kodanikega unikaalse aadressi kaudu.

Kas digiriigil on tõesti keeruline säilitada praegune posti sihtnumbrite süsteem? Või töötada välja vastav klassifikaator? Või kasutada GPS-koordinaate. Ilmselt mitte.

Ameerikas on just postiindeks see määrav. Kuigi indeksid võivad eri osariikides kattuda, tagab just postiindeks saadetise adressaadini jõudmise. Isegi kokkukasvanud linnad ja nende tänavad on säilitanud oma esialgse nime. Mis sest, et suur-Miami osade vahel on piiri tabada keeruline ning kui navisse sisestada tänava nimi unustades linna nime muutmata või valides asjatundmatuna vale (satelliit)linna, jõuad väga valesse kohta.

See on ajalugu, mida ei tohi ka Eestis ühe teise protsessi kaasusena muuta. Kui on tarvis aadressi ka kirjapildis (lisaks sihtnumbrile) eristada, antagu siis keelekomisjonile pähkel närida, kuidas valla staatuse kaotanud piirkondi nimetada. Olgu see osavald, vanavald, kogukond, kirikumaa või mis iganes uudissõna, aga Mõisaküla jäägu ikka Mõisakülaks ja Liiva Liivaks.

Saaremaal on viis Mõisaküla, viis Liivat ning arvukalt teisi korduvaid kohanimesid. Küla nimi peab jääma – kohaletoimetamise marsruudid võivad muutuda, on ajas muutunud ja muutuvad veelgi.

Selline vägivald ajaloo kallal ei mahu lihtsalt pähe. Ons meite kodanikuühiskond tõesti nii nõrguke, et pole veel tagajalgadele tõusnud? Nimede probleem kerkib üles ka tänavanimede puhul. Nõmme linnaosa Tallinnas on juba mõndagi tunda saanud. Tarbetult.

Mis juhtub, kui Pärnu neelab alla Sindi? Või Tallinn Saue? Seda kõike põhjusel, et riigikogu ei ole taibanud õigel ajal korrigeerida paberimajanduseaegsele loogikale tuginevat seadust.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles