/nginx/o/2017/10/13/7207471t1h7a08.jpg)
Seekordsetel valmistel on erakonnad meeldivalt palju tähelepanu pööranud ka keskkonnateemalistele lubadustele. Kuid kas need lubadused tagavad meile parema elukeskkonna või on tegemist eraldiseisvate hüüdlausetega, et valijaid võita, küsib Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse säästva arengu programmijuht Kaja Peterson.
Valimisprogramme analüüsides (loe kokkuvõtvat analüüsi siit) jäävad keskkonna-alaste võtmesõnadena kõlama linnaliiklus, eriti ühistransport ja kergliiklus ning rohealad. Teadagi on erakondadel vaja meeldida kõigile, nii jalakäijatele, ühistranspordi kasutajatele kui ka autoga liiklejatele. See aga toob valimislubadustesse juba eos ilmselged vastuolud.
Sisseehitatud vastuolu
Nii võivad peituda konflikt valimislubadustes, mis ühelt poolt tähtsustavad küll rohelasid, kuid teisalt näevad ette sõiduteede ja ristmike rekonstrueerimist või parklate ja parkimismajade ehitust. Käib pidev tasakaalu otsimine arengu ja keskkonna hoidmise vahel. Praktika on aga näidanud, et kaotaja pooleks kipub jääma keskkond, sest enamasti toimuvad igasugu arendused just rohealade arvelt nagu on näha ka Haabersti ristmiku ja Reidi tee ehitamise puhul.
Leige suhtumine kliimamuutusse
Sel nädalal Helsingis peetud Nordic Business Forumil oli üks läbivamaks teemaks kliimamuutus, mille mõju ja millega kohandumise olulisust rõhutasid ka ärimaailma tipud, sealhulgas Richard Branson.
Samas valimislubadusi analüüsides näeme, et viited kliimamuutusele ja sellega kohanemise vajadusele puuduvad sealt täielikult. Regulaarselt kogetud üleujutused Tallinnas (Ülemiste ja Rocca al Mare kaubanduskeskus) ei ole poliitikute tähelepanuvälja jõudnud kui kliimamuutusega paratamatult kaasaskäivad nähud, millega tegelemiseks on vaja konkreetseid samme.
Samuti näiteks linnade rohealade küsimuses, millele valimislubadustes palju keskendutatkse, nähakse pigem rekreatsiooni arendamise võimalusi - parkide korrastamist, pinkide lisamist, rattateede ehitamist ja sportimisvõimaluste loomist. Seejuures on jäänud tähelepanuta, et rohealad pakuvad linnakeskkonnale olulisi lisaväärtusi nagu näiteks õhusaaste, paduvihmavee ja kuumalainete leevendamine, mis on olulised kliimamuutusega kohanemise seisukohast ja mida annaks omakorda arendada ja võimendada.
Roheline (pea)linn
Linnade elukeskkonna kvaliteedi tõstmine on valdkond, kus käib rahvusvahelisel tasandil tihe konkurents. Luues atraktiivseid, säästlikke ja nutikaid keskkondi võitlevad linnad elanike ja töötajate ning rahvusvahelise prestiiži eest.
Üks selline võistlus, niiöelda linnade Eurovisioon, on Euroopa Komisjoni poolt organiseeritud Euroopa Rohelise Pealinna tiitel, mis rändab igal aastal ühele keskkonna-alaste arengutega eeskuju pakkuvale Euroopa linnale. Ka Tallinn ihaldab seda tiitlit, seda enam, et 2007. aastal algatas sellise konkursi idee praegune peaminister ja tol hetkel Tallinna linnapea ametis olnud Jüri Ratas.
Puuduv terviklikkus
Kuid roheliste linnade loomine ja tervislikuma elukeskkonnapakkumine elanikele vajab integreeritud lähenemist, mis erinevad keskkonnateemad ühte tervikusse seoks ja mida hetkel jääb valimislubadustes puudu. Siin on mõned küsimused, mis võiksid aidata nii poliitikuid kui ka valijaid näha, kuhu suunas võiksime keskkonnaküsimustes pürgida.
Näiteks millal seavad meie linnad endale eesmärgi saada süsinikuvabaks? Millistel kütustel sõidab meie ühistransport tulevikus? Kuidas kavatseme takistada plastprügi jõudmist merre? Milline Eesti kohalik omavalitsus seab esimesena eesmärgiks saada zero-rated kogukonnaks?