Peeter Langovitsi tagasivaade: nurgakivi Tallinna Manhattanile

Peeter Langovits
, fotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pilvelõhkujale, Eesti Ühispanga uuele hoonele pandi nurgakivi 3. oktoobril 1997. Üha suureneva turuosaga Ühispank asus uut hoonet plaanima juba 1995. aastal.

Eesti kõrgeima ärihoone projekteeris arhitekt Raivo Puusepp nii, et see oleks lahenduselt pilkupüüdev ja igast küljest vaadeldav. Sellest pidi saama tulevase finantskeskuse sümbol. Ehituse peatöövõtja oli Merko.

1999. aasta suvel valminud klaasfassaadiga hiiglaslikku mäekristalli meenutav maja oli linnapildis uus ja eriline ning tekitas vastakaid arvamusi. Kellele ei meeldinud see üldse, kes nimetas kõrghoonet arhitektuuripärliks ja sinna kerkiva finantskeskuse üheks tipprajatiseks. Peagi valmis seal kandis veel kõrgem, hotelli Radisson SAS hoone. Lähedusse ehitati Hoiupanga ja EVEA panga uued majad. Samal ajal projekteeriti kvartalit põhjalikult muutvat Tartu maantee läbimurret. Kõrghoone peafassaad sissekäiguga jäigi esialgu kvartali vanade majade poole.

Nurgakivi tseremoonia peeti sügavas vundamendiaugus, kuhu rahvas laskus mööda pikka puutreppi. Nurgakivi paneku eel klopsisid ÜP juhatuse esimees Ain Hanschmidt, Hüvitusfondi juhatuse esimees Arle Mölder ja ÜP haldusdirektor Jaanus Sula klambritega kokku kõigepealt tulevase mäekristalli meenutava kõrghoone puust maketi. Kõnelesid Ain Hanschmidt ja Arle Mölder. Eesti suuruselt teist kommertspanka kiitsid linnajuhid – hoidis linn ju oma finantse selles pangas. Linnapea Ivi Eenmaa võrdles seda paika lausa New Yorgi Wall Streetiga.

Eenmaa ja volikogu esimees Edgar Savisaar asetasid nurgakivi auku silindri tolle päeva lehtede ja käiberahaga. Nagu ikka käis labidas seguga käest kätte. Tseremoonia päädis käepigistuste ja eri logodega vihmavarjude vahetusega. Seejärel siirduti teisel pool Tartu maanteed asuvasse panga senisesse peakorterisse. Kohal oli palju rahandustegelasi, ärimehi ja poliitikuid. Nende seas ÜP nõukogu esimees Aare Urm ja asepresident Janek Mäggi, Merko Ehituse AS juhatuse esimees Tõnu Toomik, Eesti Panga infoosakonna juhataja Kaupo Pollisinski, Maksuameti peadirektor Kalev Järvelill, Hansatee juhatuse esimees Enn Pant, Hüvitusfondi turundusjuht Allan Sombri, Rakvere linnapea Toomas Varek, riigikogust Raoul Üksvärav ja Siiri Oviir, abilinnapead Kalev Kallo, Ants Leemets, Peeter Kreitzberg jt. Ühispanga majaks kutsutava hoone omanikud olid Eesti Ühispank ja Hüvitusfond. Hoonest vaid kolmandikku plaaniti panga kasutusse, umbes kolmandik jäi kaasomanikule Hüvitusfondile ning ülejäänu sooviti üürilistega täita.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles