Poliitilised jõud võiksid Tallinnas kohalike valimiste tulemusest sõltumata leida üksmeele ja teha koostööd Tallinna-Helsingi tunneli võimalikult kiires ehitamises, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised kandidaat Pirital ja ettevõtja Teet Randma.
Teet Randma: veel kord Tallinna-Helsingi tunnelist (5)
3. oktoober 2017, 16:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinn on üks kaunimaid linnu maailmas. Sel on eeldusi saada piirkonna oluliseks äri sõlmpunktiks. Ettevõtjana tean, et eksisteerib konkurents. Meie lähimad rivaalid on: Helsingi ja Riia, elanikearvuga vastavalt 620 000 ja 640 000.
Kahjuks on (linna) suurus oluline ja praegu on Balti turule sisenevate ettevõtete jaoks palju mõistlikum teha peakorter Riiga kui Tallinna. Selleks, et äritegevust siia meelitada, on meil vaja tõsta oluliselt Tallinna konkurentsivõimet.
Sellele aitaks suurepäraselt kaasa Tallinna-Helsingi tunneli ehitus, mis peaks olema tehtud viisil, mis liidaks linnad kõige paremini, sest see investeering on igavene. Praegune plaan teha tunnel Helsingi ja Viimsi vahel võib ehk olla isegi kõige «odavam», kuid see ei ole kõige kiirem ühendus linnasüdamete vahel, mida vajame sünergia tekkeks.
Uurinud süvitsi Tallinna-Helsingi tunneli tasuvusuuringut ja sellega seotud probleemistikku, olen leidnud, et tavaline raudtee ei ole selle jaoks kõige sobivam lahendus ja hyperloop on veel ulmeprojekt.
Praegu teada olevatest tehnoloogiatest sobib kõige paremini ühenduseks magnethõljukrong, mis oma suure võimsuse tõttu suudab läbida kahe pealinna vahelise maa umbes 15 minutiga. Siinkohal võivad investeeringud olla lausa väiksemad kui tavalise rongitunneli projekti puhul, kuna ära jäävad täiendavad kaubaterminalid, maapealne raudtee ja lisaks on selle transpordivahendi puhul jooksvad kulud oluliselt väiksemad.
Tunneli tasuvuse uuringust tuleb välja, et tunneli 9-13 miljardit eurot maksev projekt peaks olema ka reisijate veoga tulutoov. See võiks huvi pakkuda isegi erakapitalile, mida kinnitab ka Soome mobiilimängude Angry Birds tootja Rovio endise juhi Peter Vesterbacka katse leida sellele Hiinast investeeringuid.
Seega võib projekt olla meie maksumaksjale isegi tasuta. Tallinna-Helsingi projekti peamine takistus on poliitilisele otsusele jõudmine, mis on taoliste projektide puhul olnud põhiline takistus.
Helsingi on projektist väga huvitatud, aga Tallinn võiks hakata seda projekti edasi suruma ja luua oma käsitluse, milline ühendus teenib kõige paremini meie ühiskonna huve ja näitama oma teotahtelisust.
Praegu on küll mõned suuremad erakonnad oma valimisprogrammi võtnud Tallinna-Helsingi tunneli, kuid ilma mingite ajaliste tärminiteta, mis on seletatav, kuna eurotoetuste põhise mõtlemise toel nähakse seda projekti vaid kaugel teispool Rail Balticut terendavat, kuid meil on vajalik tunnel rajada võimalikult kiiresti. Seda põhjusel, et Helsingi piirkonnas elab töö tõttu kümneid tuhandeid eestlasi, kelle lapsed irduvad Eestist. Tunneliga saavad inimesed elada Eestis ja iga päev tööl käia. Seega on see projekt demograafiliselt väga oluline ja võimaldab meie soome-ugri kultuuride senisest suuremat lõimumist.
Tunneli rajamine võimaldab veel lihtsamalt suunata Muugale praamlaevad, kuna põhiline reisijate liikumine hakkaks käima läbi tunneli. Veokite Muugale suunamine vähendab meil ummikuid ja teeb õhu puhtamaks, väidetavalt kuskil 80 protsenti meie kesklinna õhusaastest on tekitanud kaubaveokid ja õhu saaste põhjustab Tallinnas iga aasta umbes 300 enneaegset surma. Peame sellegi probleemi lahendama võimalikult kiiresti.
Usun, et suudame korraldada tunneli projekti planeerimise ja kooskõlastamise järgmise nelja aasta jooksul, mis loob eeldused tunneli valmimiseks aastaks 2025.
Loodan, et suudame valimiste käigus leida üksmeele erakondade ja valimisliitude vahel ning koos kinnitada, et liigume, olenemata valimiste tulemustest, koostöös Tallinna-Helsingi tunneli võimalikult kiire ehitamise suunas.