Evelyn Kaldoja: andke pühad vabaks

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Evelyn Kaldoja
Evelyn Kaldoja Foto: Liis Treimann

Ülestõusmispühad tekitasid minus taas kord küsimuse, et miks ei võiks olla riiklikult ära määratud ainult pühadepäevade arv, aga vabaks antud nende kasutamise aeg. Umbes nii nagu puhkusega: kindel arv päevi, mille kasutamise lepib igaüks vastavalt oma eelistustele aasta alguses tööandja personalijuhiga kokku.

Esimest korda mõtlesin seda mõtet seoses Gregoriuse ja Juliuse kalendri vahega. Olgem ausad, arvestatav osa Eestis mõtestatult jõule tähistavatest inimestest peab Kristuse sünnipäeva kaks nädalat pärast seda, kui riik selleks päevad määrab. Ja kuigi Eesti asub pigem läänekiriku kultuuriruumis, riigiusku ju pole, mistap meie paarisaja tuhande idakristlase suhtes oleks õiglane lasta neil pühitseda jõule ajal, kui neil on jõulud. Sama võiks kehtida ka lihavõtete suhtes aastatel, kui need ei lange lääne- ja idakiriku kalendris kokku.

Riiklikult määratud pühade mõttetust kinnitavad ka n-ö jõulupeod, kus ürituse algpõhjust meenutab «Püha öö» kõlaritest, mille kõrval purupurjus amelejad ettevõtmisele juba sootuks oma tähenduse annavad (jah, olen sellist üritust reaalselt näinud). Kui eestlased on nii usuleige – või siis tegelikult vist pigem suvalisi asju uskuv – rahvas nagu räägitakse, siis miks ei võiks nad ise otsustada, mis kuupäeval nad südatalvist jooma- ja õgimisorgiat peavad? Või miks siis üldse südatalvist, kui alkoholi mõjul õues uinumine on märksa ohutum suvel?

See näib ka majanduslikult mõistlik. Miks peaksid ühe usu pühad peatama terve erinevaid asju uskuva riigi elu? Või miks peaks maksma topelttasu jõulude ajal töötamise eest kodanikule, kes Kristuse sünnist ei hooli? Või andma nelipühade eest puhkusele lisaks vaba päeva inimesele, kes ei tea midagi Püha Vaimu saatmisest? Vabaks lastud tähistamiste puhul töötaks enamik kohti ilmselt lihtsalt nagu puhkuste ajal.

Nii oleks Eesti aus ja avatud kõigi usutunnistuste ja uskumiste suhtes. Ja inimestel, kes tõesti usuvad, oleks võimalus järgida oma tavasid. Olgu selleks siis suurel reedel paastumine või suvisel pööripäeval druiiditantsu löömine või oma sünnipäeva vabaks võtmine või tänupüha.

Ühtlasi jääks vähemaks valusal paastupäeval lihtsalt arusaamatu vaba päeva puhul jauramis- ja kakerdamispüha pidavat seltskonda, kel oleks palju mõnusam aasta esimest vabaõhugrilli pidada paar nädalavahetust hiljem, kui mätas kuivem. Ning kunagi ristitud ja nüüd usulises limbos elavad inimesed saaksid vabu päevi valides lisatõuke mõtlemaks, kas öelda «jah, ma usun» või «ei, ma tahtsin lihtsalt kiriklikku laulatust».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles