Venemaa propagandakanalid püüavad jätta mulje, justkui oleks Euroopa Liit mures Eesti pärast ja Euroopa Parlament juba tegeleks sanktsioonidega, kirjutab Kaitseliidu vabatahtlike blogi Propastop.
Propastop: Kreml õhutab Eestit karistama (5)
18. september 2017, 16:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Septembri keskpaigaks paisus Venemaa propakandakanali NTV teleuudiseks lugu Euroopa Parlamendi peasekretariaadi allüksuse Liidu sisepoliitika peadirektoraadi analüüsist, mis vaatles 11 Euroopa liikmesriigi vähemuste kaitset. Põgus analüüs moondus uudisloos Euroopa Parlamendi mureks venekeelse vähemuse diskrimineerimise üle Eestis. Fakt analüüsist avas ukse erinevate kõneisikute etteheidetele.
Algne lugu, mis analüüsi esile tõi, ilmus 4. septembril Russia Today venekeelses kanalis ning seda refereeris järgnevatel päevadel ligikaudu kümmekond propagandavõrgustiku uudistekanalit.
Suhteliselt marginaalse analüüsi tuules on kahe nädala jooksul venekeelsete elanike diskrimineerimise teemal sõna saanud erinevad kõneisikud. Kuna analüüs ei keskendu Eestile ega tee ka konkreetseid etteheiteid venekeelse elanikkonna diskrimineerimise osas, tuli need lugudes teemale külge pookida erinevate valvekõneisikute kaudu, kelle negatiivne toon Eesti võimude osas on teada ning leiab kinnitust ka selle teema valguses.
Etteheiteid on erinevates uudiskanalites tegema pääsenud Keskerakonna liige Vladimir Velman, Euroopa Parlamend liige Yana Toom, Vene Kool Eestis MTÜ juht Alisa Blintsova, õpetaja Vjatšeslav Tšaika ja Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juht Dmitri Suhoroslov.
Iseenesest pole venekeelsete elanike diskrimineerimise teema Venemaa meedias midagi uut – see on üks kesksetest propagandajutupunktidest. Tähelepanuväärne on Propastopi toimetuse jaoks pigem asjaolu, et viimase pooleteist kuu jooksul on see teine pingutus siduda Eesti-vastast kriitikat Euroopa Liiduga ning jätta mulje, nagu oleks Euroopa Liit mures olukorra pärast Eestis.
Augusti lõpus kirjutasime Venemaa meedias ringelnud loost, milles räägiti võimalusest, et Euroopa võiks hakata Balti riike natsismi soosimise pärast korrale kutsuma, ehk koguni ka majanduslike sanktsioonidega karistama. Selles loos rääkis Tšehhi poliitik ja europarlamendi liige Jiří Maštálka kavatsusest esitada Euroopa Parlamendile resolutsioon, mis taunib fašismi toetamist Baltimaades ja soovitada nende riikide vastu kasutusele võtta sanktsioonid.
Mõlemas loos jäetakse mulje nagu oleks Euroopa Parlament Eesti suhtes juba aktiivselt tegutsemas, kuigi ühel juhul on tegemist kavatsusega ning teisel juhul 200 leheküljelise analüüsiga 11 ELi liikmesriigi kohta.
Tegemist on ühe osaga Kremli strateegiast lõhestada Euroopat ning külvata segadust. Fakt, et lugu jõudis teleuudistesse, näitab antud propagandateema olulisust.