Ajal, mil lääneriigid ei suuda kuidagi välja saata miljoneid illegaalseid migrante – viimane ilmekas näide tuleb Itaaliast –, on Kreeka võimud leidnud omapärase lihtsa viisi, mis veenab saabujaid jalge alla võtma pika tee tagasi koju.
Daniel Pipes: illegaalsete migrantide probleem? Kreekal on lahendus olemas!
17. september 2017, 18:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rändekriis oli Kreekas väga tagasihoidlik, aastas saabus riiki illegaalselt umbes 10 000 inimest. Siis aga paisus Süüria vägivalla ja Saksamaa kantsleri Angela Merkeli kutsuvate sõnade tõttu 2015. aastal nire järsult pulbitsevaks jõeks – 10 000 inimest valgus riiki nüüd juba iga päev. Valdavalt Türgist saabunud migrandid liikusid üldiselt takistamatult enda lemmiksihtkohtadesse Saksamaale ja Rootsi.
Kui siis viimaks põhjapoolsema Euroopa piirid lukku löödi, muutus üle 62 000 migrandi Kreekas «juhusisserändajaks», kui kasutada ÜRO Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) väljendit. Pääsemata soovitud sihtkohta, ei ole nad leidnud Kreekas ei tööd ega kaastunnet, sest seda riiki vaevab niigi majanduskriis, aga nad ei soovi naasta ka Türgisse.
Siis mõtleski IOMi Ateena direktor Daniel Esdras välja nutika lahenduse, kuidas õhutada «juhusisserändajaid» loobuma Euroopa-unelmast, mille nimel nad olid ohverdanud aega, raha, eneseväärikust, võib-olla isegi seadnud elu ohtu, ning naasma kodumaale.
Lahendus, nagu selgus, oli mõneti ootamatu: inimesi tuleb kohelda äärmiselt viisakalt, lahkelt ja austusega ning siis sellest ka kõigile teada anda.
Säärane oli kogemus vähemalt pärast seda, kui 2015. aasta detsembris avati võõrastemaja vaesunud tagasipöördujatele, kellest 80 protsenti on meessoost. Seal ootavad nad üks kuni kolm kuud (mille sisse mahuvad ka näiteks saatkonnatöötajate korraldatud põhjalikud vestlused) oma naasmise korraldamist.
Ülimalt bürokraatlikku nimetust – toetatud vabatahtlikuks naasmiseks ja taaslõimimiseks registreerunud migrantide avatud keskus – kandev võõrastemaja, mida rohkem tuntakse ingliskeelsetest sõnadest moodustatud lühendiga OCAVRR, pakub tasuta peavarju illegaalsetele (nagu nad ise äärmiselt viisakalt ütlevad, «irregulaarsetele») migrantidele, kes on vabal tahtel soostunud naasma päritoluriiki (kui see ei asu just sõjapiirkonnas, milleks loetakse Liibüat, Somaaliat, Jeemenit, Süüriat ja mõningaid Afganistani piirkondi).
Avatud keskus tähendab sealjuures seda, et asukad (keda taas äärmise viisakusega nimetatakse abisaajateks) võivad sinna tulla ja sealt minna siis, kui nad seda soovivad. OCAVRR, mis asub Ateena luksuslikumas piirkonnas, kus leidub suurepäraseid vaateid, ja mida rahastavad ühiselt Euroopa Tagasipöördumisfond ja Kreeka siseministeerium, mahutab maksimaalselt 120 inimest korralikult konditsioneeritud ruumides, kus neile on tagatud kolm toidukorda päevas, voodiriided ja tualett-tarbed, samuti võimaldatud vajalikud rõivad, tervishoiutarbed ja ravimid, psühholoogiline nõustamine ja sotsiaaltöötaja abi. Lisada võib veel WiFi, suured Blu-Ray televiisorid, telefonikaardid koju helistamiseks, tualeti nelja ja duši üheksa inimese kohta.
Vannitube ja põrandaid küürivad iga päev koristajad, nii et elanikud ise peavad ainult voodi üles tegema ning riideid pesema tasuta pesumasinates tasuta seebi ja pesupulbriga. Perekondadele antakse omaette ruum. Tõlketeenust pakutakse üheksas keeles. Üks kreeklasest töötaja on naljatamisi lausunud, et OCAVRR on ehk ainuke hoone kogu Ateenas, mis vastab täielikult tuleohutusnõuetele. Samuti jõudvat kiirabi sinna kiiremini kui tema enda koju.
Elanikud peavad alla kirjutama majutuslepingule. Suitsetamine, joomine, külalised ja koduloomad on keelatud. Kriminaalkaristus, narkomaania või nakkushaigus välistab sissepääsu. Turvalisust kindlustavad relvastatud valvurid ja lennujaamaga võrreldav metallidetektor OCAVRRi ukse juures.
Kui ma seal viibisin, olid 80st OCAVRRi asukast 79 moslemid (üks oli gruusia kiriku liige). Kõik toidud on halal. Kõigis tualettides on käsidušid. Spetsiaalselt moslemitele on olemas palveruum, külmkapis saab hoida toitu ramadaani tarbeks, ehkki üllatavalt vähesed elanikud palvetavad või paastuvad.
2200 tagasipöördujast, kes on OCAVRRis seni viibinud, on viimaks 94 protsenti Kreekast kodumaale tagasi sõitnud. Lahkumisel antakse neile 500 eurot taskuraha ja lubadus saada veel 1500 eurot, mis aitaks neid majanduslikult järjele (levinumad kuluartiklid on kariloomad, takso ja õmblusmasin). Ühtekokku kulutatakse inimese peale umbes 4000 eurot, mis on alla ühe protsendi summast, mis kulub tüüpilise pikaajalise illegaalse migrandi sotsiaal-, töötus-, tervise- ja muude kulutuste peale.
Juba loomu poolest raske naasmisprotsessi toetamine ning selle muutmine viisakaks ja väärikaks on edukas lahendus. See on midagi, millest võiks õppida iga illegaalsete migrantide probleemi käes kannatav lääneriik. Mudelit saab oma spetsiifiliste tingimustega kohandada. Õigesti talitades suudame muuta paljud illegaalsed migrandid oma kodumaal taas tegusateks inimesteks.
Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane