Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Marti Aavik: nad peavad sind napakaks

20
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Marti Aavik | FOTO: Tairo Lutter / Postimees

Nad peavad teid napakateks, tahaks öelda, vaadates, kuidas sotsid ja EKRE püüavad end peamiseks võitluspaariks sättida. Esimene meeldetuletus meile on, et valikuid on rohkem kui kaks. Nii kohalike volikogude valimistel kui ka edaspidi.

Suur vastasseis, valgus ja pimedus, sallivus ja sallimatus – säärased vastandused võivad kasulikud tunduda ja seda isegi olla. Aga mitte Eestile ja meie inimestele, vaid nende erakondade juhtivatele tegelastele.

Mida nad tahavad saavutada? Edu ei kipu jaotuma joonlaua järgi. Mõelge, mitu pesupulbri ja -geeli marki meelde tuleb. Kui järgmine kord suuremasse poodi lähete, siis vaadake: kaubamärke on palju rohkem kui kaks või kolm. Mida tegelikult ostetakse? Näiteks Ameerika Ühendriikides on Procter & Gamble’i ühe kaubamärgi Tide pesugeelide turuosa üle kolmandiku ja sama firma teisel kaubamärgil Gain veel 11 protsenti otsa. Järgmisel, Henkeli Purexil aga kõigest 5 protsenti. Ülilihtsustavate metafooridega, mütoloogilise lobaga paradiisi/põrgu-lüliti klõpsutamisest püütaksegi saada esimeseks pesupulbriks poliitilisel turul. Sisuliselt öeldakse, et unustage teiste olemasolu.

Tuleb aru saada, et EKRE kasutab väga kaalutletult asümmeetrilist (meedia)taktikat. Näiteks provokatiivsetel plärtsumistel – mis mulle isiklikult üldse ei meeldi – on selles kindel osa. Järgneb provokatsiooniga välja võideldud tähelepanulaines rahumeelsem seletus ja teated, et neid on ikkagi kuritahtlikult valesti mõistetud. Ei ole ühemõtteliselt head viisi, kuidas kasvõi ajakirjandus peaks sellises olukorras käituma ja just seepärast taktika toimibki.

Sotsid on ilmselgelt huvitatud, et jutt püsiks kurjuse teljel. Selle joonlauaga tahavad nad kõike ja kõiki mõõta. Kui Eesti ajalehed sel nädalal väikeportaalis ilmunud ühe isiku fantaasiat NO teatrilt poliitilistel põhjustel raha äravõtmisest järgmisel päeval ära ei trükkinud, pidas sotsist riigikogu liige tarvilikuks kõiki toimetusi hurjutada: te ei tunne kurjust (!) ära. Erakonna järjepidev mütoloogiline sõnum on, et ainult nemad seisavad valguse poolel, kõik teised on valmis saatanaga ühte heitma. Ma poleks siiski nii kindel, et tegu on parima pirnikesega.

Kellega EKRE võitleb? Niinimetatud poliitiline korrektsus (mis on sõnanagi pärit maoistlikelt liikumistelt), radikaalne feminism (mis on väga kaugel võrdsetest õigustest), rahvuste ärakaotamist soovivad inimesed jne on maailmas küll olemas, aga nende ehedal kujul üles leidmiseks tuleb vaeva näha – see pole nn peavool, vaid midagi muud. Vähemalt Eestis oli kuni hiljutise ajani tegu marginaalidega, keda keegi tähele ei pannud. Kummalisel kombel on EKRE vastaspooleks tahtjad viimaste aastate jooksul palju pingutanud, et muutudagi karikatuurseteks vasakäärmuslasteks.

Näiteks Ameerika nn kultuurisõdu tasub tundma õppida, et taibata, kust üks või teine tendents lähtub, ja olla valmis vabadusi piiravatele (vasak)äärmuslikele ideedele adekvaatselt vastama. Mingit kohustust neid «sõdu» omal maal farsina korrata ja ainult nende rumaluste üle arutleda meil aga pole.

PS. Me ei ole ükskõiksed, ka sõnade vastu mitte. Praegu on moes korrata kujundit, et kui keegi täna kusagil kellegi peale karjub, siis juba homme voolavat tänavatel veri. Mõelge palun, kas ajalugu ja ka teie isiklik kogemus seda tõepoolest kinnitab. Mõte, sõna ja füüsiline rünnak ei ole siiski niisama lihtsalt võrdsustatavad. Kui sellel teel fanaatiliselt jätkata, siis põrkume õige varsti sõnavabaduse küsimusega.

Ei taha teid hirmutada, aga midagi ebarealistlikku pole praeguseks ka mõttevabaduse ründamises. Ammuilma on näiteks olemas sisemiste, varjatud hoiakute testid – need pole iseenesest kuidagi kahjulikud, vaid on huvitavad ja küllap kasulikud inimolemuse tundmaõppimiseks (proovige ise näiteks neid teste). Aga juba saab siit-sealt kuulda äärmuslaste tahtmistest tarvitada neid moel, mis minu arvates läheb selgelt vastuollu inimese vabadusega.

Terve hulk väärtusküsimusi on sellised, mis on olnud iga inimese sisemise, rahuliku kaalutlemise ja vaimse kasvamise küsimus. Minu meelest peaksime püüdma, et see nii ka jääks – et me ei kisuks loosungite ilma seda, mis sinna ei peaks kuuluma.

Tagasi üles