Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Postimees 1934. aastal: ülikool 90 protsenti eestistunud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
PM 14.09.1934 | FOTO: Digiteeritud eesti ajalehed / dea.nlib.ee

Ülikooli rektor prof. J. Kõpp andis jutuajamise ajakirjanikele algava õppeaasta puhul. «Tuleb puudutada kõigepealt neid uuendusi, mis on praegu teostumas,» ütleb rektor.

Sel aastal on teostunud tehnikateaduskonna loomine, mis 1. septembrist 1935.a. peab hakkama töötama iseseisva teaduskonnana, kus valmistatakse ette keemiainsenere ja ehitusinsenere. /…/ Õppetoolide täitmisel tahetakse pidada silmas, et need saaksid täidetud kodumaiste jõududega. Kuuldavasti on ka igale alale vastavaid isikuid olemas. /…/

Õigusteaduskonna majandusteaduse osakonna iseseisvaks teaduskonnaks muutmiseks pole veel vabariigi valitsuse otsust. See on siiski ainult ajaküsimus ja selleks pole erilisi takistusi. /…/ Arstiteaduskonnas hakkab töötama tänavu sügisest hambaarsti polikliinik, mis on olnud kavatsusel juba aastate eest. /…/ Meie ülikool on täienenud mitme väljastpoolt asutatud õppetooliga. Juba paari aasta eest asutati rootsi keele ja kirjanduse professuur. Möödunud sügisel asutati Poola valitsuse poolt poola keele lektoraat. Möödunud aastal asutati ka «ühing juudi teaduse edendamiseks Tartu ülikoolis» poolt juudi teaduste professuur. Asutamisel on prantsuse keele ja kirjanduse professuur.

Õppekeele suhtes oleme jõudnud peaaegu normaalsesse olukorda. Loenguid peetakse eesti keeles 84,6 prots., saksa keeles 10,2 prots. Võõrkeelsete hulka kuuluvad ka need keelte loengud, mis peavadki olema võõrkeelsed. Kui need maha arvata, siis tõuseb eestikeelsete loengute protsent 91,1-le, saksakeelseid jääb 7,9 prots. ja õigusteaduskonnas 4 venekeelset loengut.

14.09.1934

Tagasi üles