Juhtkiri: koolinoored esimest korda valimiskasti juures (1)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimised leiavad aset 15. oktoobril.
Valimised leiavad aset 15. oktoobril. Foto: Elmo Riig / Sakala

Hääletada saavad ka 16–17-aastased noored – see on 15. oktoobril võrreldes varasemate kohalike volikogude valimistega teisiti. Postimees tellis arvamusuuringu, et ennustada noorte valimisaktiivsust ja küsida, mille järgi nad oma otsuse teevad ning keda toetavad.

Selleks et juba 16-aastased valimiskasti juurde pääseksid, muutsid kaks järjestikust riigikogu koosseisu 2014. aastal põhiseadust. Idee kirjutasid 2011. aastal oma valitsusliidu programmi IRL ja Reformierakond.

Miks seda tehti ja on tehtud mõnes teiseski riigis? Tahetakse, et pikemas plaanis ei langeks valimisaktiivsus ja demokraatlike institutsioonide usaldusväärsus. Kõige lihtsamalt öeldes on põhjus selles, et harjutada noori inimesi valimas käima siis, kui nad elavad veel oma lapsepõlve kodukohas, mille probleemidega on nad kursis ja mille elust huvitatud. Juba siis, kui nad pole veel näiteks mõnda suuremasse koolilinna kolinud.

Üksiti võiks ju loota, et see ärgitab poliitikuid koolinoorte ideedele ja muredele tähelepanu pöörama ja lahendusi otsima – valijaskond kasvab umbes kahe protsendi võrra. Seega pole küsimus üksnes noorte praeguses valimisaktiivsuses, vaid ka selles, mida volikogud pärast valimisi tegema hakkavad. Selles, kas noored saavad tegelikkusest kinnitust, et valimistel osalemisega saab tõepoolest oma elu ja olu muuta.

Seda, kas soovitud muutused ka saavutatakse, on võimalik tõsisemalt hinnata alles pärast mitut valimistsüklit. Siis, kui näeme praegu esmakordselt valimiskasti juurde lubatud noorte käitumist järgnevatel valimistel ning saame küsitlustega mõõta, kuidas on muutunud usaldus demokraatlike kogude vastu.

Esimese mulje saame aga juba sellest, milline on 16–17-aastaste valimisaktiivsus 15. oktoobril toimuvatel volikogude valimistel võrreldes ülejäänud valijatega ning ka varasemate valimistega. Kahel eelneval KOV valimisel (2009 ja 2013) hääletas umbes 60 protsenti kõigist hääleõiguslikest inimestest. Enne e-hääletamise massiliseks muutumist oli osalusprotsent volikogude valimistel umbes 50. Hea tulemus oleks, kui 16–17-aastaste noorte valimisaktiivsus ei jääks alla seekordsele üldisele keskmisele.

Postimehe tellitud küsitluse järgi ütleb 56 protsenti kõikidest 16–74-aastastest vastajatest, et plaanib valima minna. Kui vaadata ainult 16–17-aastaseid, siis kindlalt plaanib valima minna 24 protsenti ja kõhkleb 41 protsenti valimisõiguse saanutest. Optimisti ja pessimisti peas sünnivad neid arve vaadates muidugi erinevad ennustused.

Mida ütleks realist? Jäägu see siinkohal kirja panemata – peljates isetäituvat ennustust. Omalt poolt ergutame kõiki, nii noori kui vanemaid, valimistel osalema ja ootame põnevusega valimispäeva.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles