Jaanus Piirsalu: Kadõrov Venemaa presidendiks? (7)

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ramzan Kadõrov
Ramzan Kadõrov Foto: SCANPIX

Kes suudab ette kujutada 20 aastat pärast Tšetšeenia sõdade lõppu, et Ramzan Kadõrovist saaks Venemaa president? Või siis, et Kadõrov oleks Vene duuma spiiker või vähemalt suure fraktsiooni juht duumas?

Varem oleks see olnud fantastika, aga nüüd enam mitte nii väga – igatahes tõenäolisem kui see, et Venemaa saaks lähitulevikus demokraadist presidendi.

Poliithooaeg algas Venemaal päris huvitava protsessiga: paljude ekspertide arvates esimest korda andsid islamiusulised endast Venemaal märku poliitilise (mitte terroristliku) liikumisena ning selle liikumise kontrollpakett kuulub praegu Tšetšeenia valitsejale, politsei kindralmajorile Ramzan Kadõrovile.

Myanmaris tagakiusatud islamiusuliste rohingjade toetuseks korraldatud meeleavaldused Moskvas ja Groznõis (seal oli osalejaid miljon ehk 80 protsenti regiooni elanikest) andsid selgelt märku, et Kadõrovil on uus agenda ning ta tahab nüüdsest mängida suuremat mängu, mitte jääda pelgalt väikese Tšetšeenia hirmuvalitsejaks.

Mis võiks olla Kadõrovi motiiv? Ta võib silmas pidada, et 2024. aastaks, kui Vladimir Putin tõenäoliselt enam Venemaa presidendiks ei kandideeri, peab ta endale kindlustama võimalikult tugeva positsiooni, mis ei sõltu enam ta isiklikust lojaalsusest Putinile. Hoolimata hirmuvalitsusest on Kadõrovil Tšetšeenias piisavalt vaenlasi (veritasu). Veel vähem varjatud on Moskva jõuametkondade (eelkõige FSB) ärritus Kadõrovi ja ta lähikondsete karistamatu laiamise peale suurel Venemaal.

Kadõrovi ambitsioon on saada ilmselgelt Venemaa kõigi islamiusuliste liidriks. Venemaal elab 20–30 miljonit islamiusulist ning see arv suureneb pidevalt Kesk-Aasiast lähtuva migratsiooni tõttu. Sellel eesmärgil arendab Kadõrov ka oma välispoliitikat, seades sisse suhteid araabia riikide mõjukate tegelastega. (Hiljuti külastas Groznõid Al-Waleed bin Talal, kes on üks mõjukamaid Saudi Araabia kuningaperekonna liikmeid.)

Kui Putin 2024. aastal enam Venemaa presidendiks ei kandideeri, toob see kindlasti kaasa suure muutuse Venemaa poliitilises elus. Kadõrovi kandideerimine presidendiks oleks  muidugi paras meeletus, kuid midagi ebarealistlikku pole idees luua Venemaal tugev islamipartei, millest võiks vägagi tõenäoliset saada Vene duumas suuruselt teine jõud ja mis võib teatud asjade käigu puhul sattuda parlamendis võtmerolli.

Kui Kadõrov oleks selle islamipartei juht, siis peab järgmine Kremli peremees temaga arvestama palju tõsisemalt, kui tuleks arvestada ainult Tšetšeenia valitsejaga. Üksiti oleks see Kadõrovile parim kindlustus, et Tšetšeenias jääks ta võim püsima. Kadõrov on kiskja-tüüpi poliitik, kelle instinktid õpetavad, et igas olukorras tuleb eelkõige ise agressiivne olla.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles