Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Marko Suurmägi: pisut kavalust võitluses Läti õllega

10
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Marko Suurmägi | FOTO: Marko Saarm

Eestlased käivad Lätis alkoholi ostmas. See on fakt. Vaielda võib selle üle, kas neid käijaid on palju või vähe, aga ikkagi tekib küsimus, miks me peame oma raha Lätile kinkima? Äkki kasutaks pisut kavalust ja jätaks maksuraha Eestisse? Ühesõnaga kuulutaks näiteks Valga selliseks piirkonnaks, kus alkoholi maksustatakse Lätis kehtiva aktsiisimääraga.

Erimajandustsoon – sellist mõistet kasutatakse piirkondade puhul, kus riikide valitsused on kehtestanud teistsugused, tavalisest leebemad maksureeglid kui ülejäänud riigis. Eestiski on seesuguste tsoonide loomist arutatud, et saaks kuidagi Kirde- või Kagu-Eesti majandust elavdada. Mujal maailmas on aga sääraseid eripiirkondi kasutatud lisaks ääremaastumise vastu võitlemisele ka selleks, et oma riigi ettevõtjad ei peaks koduste reeglite pärast rahvusvahelises konkurentsis kaotama.

Sellise eritsooni võiks Eesti riik alkoholiturismi enda kasuks pööramiseks luua Valga linna. Idee järgi võiks seal asuvates poodides alkoholi müüa selle aktsiisiga, mis kehtib Lätis. Ma ei näe sellises lahenduses ühtegi ohtu neile eesmärkidele, mida Eesti riik on alkoholivastases poliitikas endale seadnud.

Odava alkoholi järele tuleks Tallinnast, Tartust või Viljandist endiselt kaugele sõita. Mugavamaks ei muutu alkoholi kättesaamine sellise otsuse järel kellelegi, ainult et mõni miljon eurot hammustaks Eesti riik Läti eelarvest endale. Alkoholitootjate väite kohaselt on see summa, mis Eesti lõunanaabritele kaotab, 12 miljonit eurot aastas. Tõenäoliselt on see siiski pisut vähem ja ega kogu raha selle eritsooniga Lätilt kätte ei saaks, aga ka viis-kuus miljonit eurot kuluks riigile ära.

Kui hind oleks ühes linnas mõlemal pool piiri õllepudelile üks ja sama, siis ma usun, et juba patriotismist jätaks alkoturist Läti Valka minemata ja teeks ostu Eesti poolel. Tõenäoliselt leiduks kiiresti ka ettevõtja, kes Läti poolel asuvate hiigelviinapoodide-sarnase kaupluse Valga poolele rajaks. Eesti rahva tervis sellest eritsoonist ei halveneks ega paraneks, sest viina ja õlut ostetaks kahe riigi ühe linna peale kokku samal hulgal kui seni.

Valga toidupoodides on õllepudelid kaetud tolmukorraga ning linna prügikonteineritest leiab suurel hulgal pandipakendimärgita õllepurke ja -pudeleid. Ehk siis odav hind viib Valga inimesed kodupoest mõnisada meetrit eemale, Läti poolele. Vaevalt nad lisasamme hakkavad tegema, kui sama hinnaga kaup on oma kodu lähedal kenasti olemas.

Ja need Valgast kaugel elavad eestlased, kes alkoturismi rumalaks või kalliks peavad, maksavad oma kodukoha kaupluses alkoholi eest endiselt seda aktsiisi, mille Eesti riik on seadnud. Seega ei saa riik ka rahaliselt midagi kaotada. Hoopis vastupidi.

Full disclosure: autor pole tänavu Lätist ostnud ühtegi pudelit alkoholi. Mullu ostsin Ruhjast viis purki erinevat Läti õlut.

Tagasi üles