Õpetajate Lehes sel reedel: russofiilia ministeeriumis, raamatud prügikasti, multikulti Soome koolis

Õpetajate Leht, 8.09 Foto: Repro

Õpetajate Lehes 8. septembril:

Õpetajate Leht 8. septembril

Kunstiõppurid saadeti «kolhoosi»

Tartu kunstikoolis juhatavad juba viiendat aastat õppeaasta sisse talgud. Esmakursuslased teevad maal tööd ja saavad omavahel tuttavaks. Sel aastal on noored koos juhendajatega Vana-Võidus, loovusaidas Põlvamaal, Vanaväljal Jõgevamaal ja Tähemaal Vara vallas, kus nende peamised tööd on võsalõikus ja kivikoristus, kiviaia ladumine ja müüri vuukimine.

Kas vene lasteaed muutub eestikeelseks?

Kõik Eesti suuremad erakonnad on lubanud enne kohalikke valimisi Tallinnas vene õppekeelega lasteaiad üle viia eestikeelsele õppele või lasteaias eesti keele õppimist laiendada. Kas see on aga võimalik? Sellel teemal arutlevad toimetuse vestlusringis Innove keeleõppe spetsialistid ja lasteaiaõpetajad, kelle lasteaias õpitaksegi juba eesti keeles. Arutelu kõigus tõdetakse, et eesti lapsedki peaksid lasteaia lõpuks mõne võõrkeele selgeks saama.

Russofiiliapuhang ministeeriumis

«Minu teada on põhiseaduse jõustamisest saadik olnud vankumatuks tahteks, et kõik Eesti elanikud oskaksid eesti keelt,» kirjutab Kaarel Tarand, kelle sõnul tuleb nüüd välja, et eestlased peavad aegade lõpuni õppima massiliselt vene keelt, sest riigikeelega ju kõigis Eesti piirkondades hakkama ei saa.

«Ma ei imestaks, kui vene keele eristaatuse jätkuva põlistamise poliitilised eestkõnelejad võtaksid peagi oma arsenali väited, et «teaduslikud uuringud kinnitavad» ja et «me peame juurutama arenenud maade kogemust»,» nendib ta.

Mütoloogiliste pärisnimede maailmas

Priit Põhjala arutleb, kelle tarkus on rohkem väärt – kas nende, kes teavad nimede algupärast sisu, aga ei tunne selle põhitähendust moodsas maailmas, või nende, kes näevad nime taga pigem tänapäevast kaubamärki? Jutt käib nimedest, nagu Delfi, Nike, Amollo, Amazon jt.

Kas viskame raamatud prügikasti?

«Eks ole meiegi kuulnud arutlusi sellest, et kätte on jõudnud aeg, mil õpetajad ja õpilased peavad kõrvale heitma raamatu lineaarse maailma ning astuma maailma, kus suurim oskus on esilekerkiva mõtte tuvastamine pidevas liikumises,» kirjutab kasvatusteadlane Maie Tuulik, kelle sõnul on esile tõusmas ekraanipõhine lugemisviis, mida iseloomustavad sirvimine, silmade ülelaskmine, märksõnade otsimine, ühekordne läbilugemine ja mittelineaarne lugemine. Süvenenud ja kontsentreeritud lugemise aeg väheneb pidevalt. «Ja paljud inimesed usuvadki, et veebis surfamine on parem asendus süvalugemisele, mis nõuab rahulikku ja tähelepanelikku mõtlemist,» tõdeb teadlane.

Kogukonnapraktika aitab ühiskonda mõista

Tutvustatakse koolide ja vabaühenduste koostööprogrammi, mille käigus gümnaasiumiõpilased käivad kohalikes vabaühendustes põgusal praktikal. Näiteks on noored viinud praktikal MTÜs Õnnemaa üksinda elavatele vanuritele jõulude eel südamega tehtud kingitusi, aidanud MTÜs Teomeeter juhtida tähelepanu probleemidele, mida võib kaasa tuua liigne alkoholitarbimine jne. Kogukonnapraktika on jätnud neile kustumatu mulje.

Loovalt Tulevikku koolis lõimuvad õppeained nagu päris elus

Sel sügisel alustas Eestis viis uut erakooli, teiste seas Loovalt Tulevikku kool, kus õppetöö aluseks on kõiki õppeaineid lõimiv asustamise meetod. Islandilt pärit meetodi põhimõte on selles, et lapsed leiavad pudelipostiga asustamata saare kaardi ja hakkavad mängima, et lähevad saarele elama ning loovad seal oma tsivilisatsiooni. Selle käigus õpetatakse lõimitult kõiki õppeaineid.

Et liikumine pakuks lusti

TÜ sporditeaduste instituudi kehalise kasvatuse didaktika lektor ja liikumisõpetuse töörühma liige Maret Pihu kirjutab, et kehaliste võimete ja vormisoleku teema on oluline läbi kooliaja. Õppeprotsess peab viima selleni, et ka pärast kooli tahab noor enda kehalisi võimeid parandada. Seda peaks toetama isiklik huvi ning motivaatoritena hea enesetunne, kaitseväes hakkama saamine, võistlustel osalemine või huvitavad väljakutsed.

Multikultuurne praktika Tampere kutsehariduskolledžis

Tallinna ülikooli kutsepedagoogika eriala 3. kursuse üliõpilane Küllike Adamson kirjutab, et õpetada Soomes ja pealegi soome keeles õpperühma, kuhu kuulub 15 rahvusest sisserändajaid, on olnud tema elu üks põnevamaid töökogemusi.

Kuidas saavad hakkama kaasatud HEV-õpilaste klassikaaslased?

«Pedagoogidele ja lapsevanematele korraldatakse sageli HEV-laste teemalisi koolitusi ja seminare, kaasõpilased aga õpivad üksnes kogemuse kaudu, olles kord olukorra keskmes, kord pealtvaataja rollis. Kahjuks tuleb neil silmitsi seista ka selliste negatiivsete emotsioonidega nagu hirm, segadus, teadmatus, ärevus,» kirjutab Emmaste põhikooli sotsiaalpedagoog Katre Pruul.

Naerumaa paneb naeratama

Tartus äsja avatud lasteaed Naerumaa toobki naeratuse näole: murukatuse ja päikesepaneelidega värvierksas majas on avarust, valgust, imearmsad väiksed kraanikausid ja köögivarustus ning isegi pisikesed pissuaarid. Rulood reageerivad valgusele. Sadeveed kogutakse kokku ja lähevad ringlusse. Kujunduses on kasutatud rõõmsaid looduse värve: päikesekollast, rukkilillesinist, sooja oranži.

Õpilased kosutavad, kui ramm raugemas

Noor inglise keele õpetaja Karmen Lauk rõõmustab, et lapsed tahavad inglise keelt õppida ja neid ei pea sundima. Küll aga mõnikord selgitama, et ega nad keelt veel nii hästi ei oska, kui ise arvavad.

Pilk varakambrisse

Ilmar Tomusk selgitab, miks mõned teadusraamatud ei vanane. Tema sõnul ei viita oma ala tipud kunagi juhuslikele nimedele; kui üks tippteadlane on pidanud vajalikuks viidata mõne kolleegi tööle või seda tsiteerida, tekitab selline viide usaldust. «Tippteadlaste mõtted ei aegu – neid on hiljem edasi arendatud, kuid nendes kirjeldatud üldpõhimõtted kehtivad ka aastasadu hiljem,» selgitab ta.