Tervishoiu rahastamisel asjatundlike otsuste tegemiseks oleks mõistlik kutsuda haigekassa nõukogusse vähemalt kaks arstide esindajat, kirjutab TÜ professor, Eesti Arstide Liidu eestseisuse liige Vallo Volke.
Vallo Volke: vähemalt kaks arsti haigekassa nõukokku!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on teatanud plaanist parandada haigekassa juhtimise professionaalsust, vähendades nõukogu liikmete arvu. Praegu kuulub nõukokku 15 liikmest, esindatud on tööandjad, kindlustatud ja riigi institutsioonid.
Kurioossel kombel ei ole ametlikult esindatud ükski arstide organisatsioon. Sellele puudusele on juba aastapäevad tagasi oma intervjuus tähelepanu juhtinud ka KPMG tervisehoiuekspert Christopher Leitert (PM, 22.09.2016).
«Riikides, kus tervishoid ja ravikindlustus toimib kõige paremini, kaasatakse otsuste tegemisse ka arste ja patsiente. Kuna Eesti on veel noor riik, siis on arstide ja patsientide ühendused siin veel nõrgemad kui mujal. Soovitaksin kaasata nendesse juhtorganitesse rohkem arste,» rääkis sõltumatu ekspert.
«Praegune nõukogu ei ole kindlasti võimeline langetama vajalikke strateegilisi otsuseid, mis suudaksid ka haigekassa juhatuse üle piisavat järelevalvet teostada,» on öelnud minister Ossinovski, soovides liikmete hulka vähendada seitsmeni. Optimaalse liikmete arvu leidmine väärib kindlasti arutelu, kuid see ei ole organisatsiooni juhtimise võtmeküsimus.
Haigekassa eelarve ja seega ka vastutus meie ühise raviraha otstarbeka kasutamise eest on hiiglaslik. Kuid sellest veelgi suurem on vastutus selle eest, et iga meie elanik saaks haigestumise korral õigeaegset ja kvaliteetset abi.
Tartu Ülikooli lõpetavad arstid kuuluvad Euroopa tippu. Arstide ja Eesti inimeste ootused haigekassale on vähemalt sama kõrged. Mitte alati ei ole haigekassa neile ootustele vastata suutnud.
Kui pikka aega on peamine probleem olnud haigekassa alarahastamine, siis valitsuse viimane otsus suurendada haigekassa rahastamist süsteemselt ja kestvalt oli ajalooline ja seisakut murdev. Samas soovitakse lisada haigekassa tegevusvaldkondadesse rida sotsiaalministeeriumi vastutusalas olevaid tegevusi, nagu kiirabi, HIV-programmide ja arstide spetsialiseerumise rahastamine.
Et haigekassa on olemuselt haiguskindlustust pakkuv organisatsioon, ei ole selge, kas nii erinevate ülesannete kuhjamine ühte poolriiklikku institutsiooni on kõige mõistlikum valik. Kaalukad argumendid jätta need funktsioonid otse sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonda on esitanud tervishoiukorralduse professor Raul Kiivet (PM, 20.07.2017). Kindlasti väärib see teema avalikku arutelu koos selgete argumentidega, mis muutuks ülesannete ümberjagamisel paremaks ja millised on riskid.
Ka juhul kui haigekassale ei lisata ülesandeid, vajab selle nõukogu reformimist. Kogu Eesti meditsiinivaldkonda rahastamise kaudu suunav asutus vajab oma nõukogusse liikmeid, kes tunnevad detailselt meie tervisesüsteemi toimimist, patsientide vajadusi ning arstide ja õdede kvaliteetseks tööks tarvilikke tingimusi.
Sellist teadmist ja arusaama saavad pakkuda ainult arstid. Seetõttu on mõistlik kutsuda haigekassa nõukogusse vähemalt kaks arstide esindajat.
Ühe neist nimetaks Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond ehk arstiteaduskond ja teise Eesti Arstide Liit. Vaid nii saame olla kindlad, et meie inimeste ootused ja huvid on arstiabi finantseerimisel parimal moel kaitstud. Kas nõukogus on kuus või kaheksa liiget, jäägu poliitikute otsustada. Selle eest, et nõukogus oleks vähemalt kaks asjatundlikku ja motiveeritud liiget, saavad vastutuse võtta arstid.