Juhtkiri: niinimetatud sotsiaalministrid, hakake tööle! (1)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Beebi
Beebi Foto: Panther Media/Scanpix

On piinlik ja kurb, et sama hästi kui kõiki väikeste laste vanemaid puudutav probleem, mis liiatigi nii ametnikele kui ka poliitikutele hästi teada, püsib aastaid lahenduseta, samal ajal kui poliitikud on lasknud ametnikel palju jõudu kulutada üldiselt hästi töötava süsteemi sellistele detailidele, mis puudutavad vaid väheseid.

Kui ema (või ka isa) läheb pärast väikese lapsega kodus oldud aega uuesti tööle, tabab ta rahakotti peagi ebameeldiv üllatus. Laps läheb lasteaeda. Just esimesel aastal hakkavad kõikvõimalikud köhad-nohud kergesti külge.

Loomulikult tuleb haige lapsega jääda koju. Järgmisel kuul pangaarvet vaadates avastatakse aga suure üllatusega, et selle kodus oldud aja eest on makstud hüvitist vaid miinimumpalga järgi. Muidugi haigestuvad ka vanemad lapsed, aga väikese palavikuga murdeealine või nooremgi koolilaps saab üldiselt üksi kodus hakkama.

Väikeste laste õnnelikud vanemad ei oska niisugust riugast Eesti riigilt oodatagi – usaldame, aga ei kontrolli. Küll aga pole see mingi üllatus ei ametnikele ega sotsiaalvaldkonnaga tegelenud poliitikutele. Sellest «ebakõlast» on teatud niikaua, kuni see olemas on olnud. Olukorra muutmisele, nagu tänase lehe loost välja tuleb, pole sotsiaalministeeriumis aga üldse tõsiselt mõeldud. Järelikult on eesmärkide seadmises midagi väga valesti. Eesti riigi fookus peab olema laste kasvatamise toetamisel.

Vajalik muutus ei ole kindlasti ei raketiteadus ega tuumafüüsika. Näiteks võiks olla reegel, et haige lapsega kodus olemise hüvitist arvestatakse esimesel aastal keskmise palga järgi, mida ema või isa sai enne vastsündinuga koju jäämist. Loomulikult tähendaks see lisakulu (praeguse korra järgi haigekassale).

Süsteem oleks sellega aga arusaadav igale kodanikule. Poleks «ebakõla», vaid see oleks kooskõlas nii õiglustunde kui ka eesmärgiga, millega vanemahüvitise süsteem loodi: toetada ühiselt Eesti peresid just siis, kui nad on haavatavad.

Kust see «ebakõla» tuleb? Et ära hoida haigekassa arvel susserdamist, ei maksta haiguspäevade eest selle järgi, mida tööleping eelmise kuu palgaks ütleb. Arvestuse alus on eelneva aasta tulu, millelt on makstud sotsiaalmaksu.

See kord on üldjoontes eluline ja õiglane. Ei saa näiteks nii, et sugulane või sõber võtab hetkeks formaalselt suure palga eest tööle tegelase, kes kohe valetab endale pikaajalise haiguse, et pikalt ausate maksumaksjate kulul lulli lüüa.

Väikeste laste emade ja isade puhul on aga absoluutselt selge, et tegu pole selliste petturitega. Pole mingit põhjust muuta kogu haigushüvitiste reeglistikku, teha tuleb vaid mõistuspärane erand väikelaste vanematele.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles