Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Aimar Ventsel: selmet kreeklasi aidata, kleebime kommunistisilte

16
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Aimar Ventsel | FOTO: PP

Keskmine kreeklane ei pruugi olla eriline kommunist, kuid tal pole ka põhjust tunda mingit sümpaatiat Eesti vastu, kel on mingi kamm Venemaaga ja kes seetõttu kutsub kokku kommunismi hukkamõistva konverentsi, olles samas Kreeka probleemides üsna ükskõikne, kirjutab Tartu Ülikooli etnoloog Aimar Ventsel.

See oli vast aasta tagasi (võib olla ka varem), kui kolme Balti riigi välisministrid said kokku ja otsustasid esitada Venemaale kahjunõude okupatsioonikahjude eest.

Ühes Ida-Euroopa uurijaid ühendavas näoraamatu grupis pandi see uudis üles ja üsna varsti kirjutas üks kolleeg Oxfordi Ülikoolist umbes sellise kommentaari: «Balti riigid soovivad teistelt Euroopa riikidelt toetust oma tülides Venemaaga, soovimata ise osaleda pagulaskriisi taaga kandmises.»

Sellele lisas kolleeg Harvardi Ülikoolist mürgiselt: «Kui Sloveenia soovitas Balti riikidel osaleda pagulaste majutamises, siis keeldus Eesti täiesti ühemõtteliselt.» Ma tõesti ei tea, kas Sloveenia on Eestil palunud pagulasi vastu võtta, aga nii seal seisis. Sloveenia ei ole muidugi Kreeka, ent samuti toru teisest otsast. Nii nagu Eestile asub Kreeka enam-vähem maailma vastaskaldal, paistab samamoodi Eesti ka Kreekast vaadatuna. Niisiis, on kusagil üks Ida-Euroopa riik, mis kohe kuidagi ei võta vedu, kui Kreekal oleks tegelikult vaja nii moraalset kui füüsilist toetust ühel või teisel viisil saabunud pagulaste massiga toime tulla.

Ma olin 2015. aasta sügisel Austrias ja isegi sellisel rikkal maal kaeblesid kõrtsis kohatud viinlased, et muud Euroopa riigid võiks palju aktiivsemalt aidata kriisiga toime tulla. Ka ajalehtedes oli sama jutt. Kreeka eluolu on aga märksa ebakindlam kui Austria oma.

Mängu võib tulla ka see, et sealsetes lehtedes ikkagi kirjutati, kuidas Balti riigid – needsamad seal maailma kuklapoolel – pirtsutasid kõvasti, kui oli vaja anda uusi eurolaene, et suurt võlga refinantseerida. Inglise keeles uudiseid lugevad inimesed said Guardianist teada, et Leedu ja Eesti pensionärid leidsid, et pole neile kreeklastele mingit raha vaja, neil seal pensionid isegi kaks korda suuremad, küttekulusid aga pole.

Võib-olla pole keskmisel kreeklasel üldse selliseid sümpaatiaid kommunistide vastu, nagu Eestis arvatakse. Lõppude lõpuks skoorivad paremradikaalid ja suisa neonatsid Kreekas valimistel perioodiliselt päris korralikult. Kuid sel kreeklasel pole ka põhjust tunda mingit sümpaatiat Eesti vastu, kel on mingi kamm Venemaaga ja kes seetõttu kutsub kokku kommunismi hukkamõistva konverentsi.

Kõik need hõõrumised toimuvad seal kaugel, ent Venemaa embargost Kreeka põllumajandussaadustele kirjutati Kreekas kindlasti palju.

Minu lemmikväljend briti filmikunstist on «Every reaction has a counter-reaction.» (filmist «Snatch»). Tervet talupojamõistust propageerivad isikud Eestis armastavad rääkida Suurest Pildist. See siin on ka Suur Pilt. Üks saksa punkar ütles mulle kunagi: «Sa ei saa ainult võtta, kunagi pead sa ka midagi andma.» Ja tal on õigus ka Suure Pildi kontekstis.

Tagasi üles