Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tõnis Oja: ministrite võõrad suled

8
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tõnis Oja | FOTO: Liis Treimann/PM

Meie ilus 5,7-protsendiline majanduskasv andis majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile kohe ajendi kuulutada, et kiire kasvu taga on praegune valitsus.

«Kasvutrend annab põhjust optimismiks ning kindlustunde, et valitsuse majanduspoliitika on õigel rajal,» ütles minister.

«Tule taevas appi» on üks viisakamaid väljendeid, mida tahaks sellise avalduse kohta öelda. Aga kui veidi järele mõelda, siis käib minister oma suure õpetaja Edgar Savisaare jälgedes, kes pani eelmisel kümnendil toimunud buumi enda arvele.

«Kui mina olin majandusminister, siis Eesti majandus kasvas,» on aastatel 2005–2007 majandusministeeriumi juhtinud Savisaar korduvalt toonitanud.

Aga tänu kellele või millele on meil siis viie aasta kiireim majanduskasv? Kindel on see, et praegusel valitsusel pole sellega peaaegu mingit pistmist. Minu arvates on praeguse valitsuse tegevus pigem pidur kui hoogustaja, aga tegelikult saame selle mõju mingil määral hinnata alles mõne aasta pärast.

Tõsi on muidugi see, et ajal, mil praegune valitsus moodustati, valitses meie majanduses seisak. Kui täpne olla, siis neljandas kvartalis hakkas majandus juba elavnema, aga seda me siis veel ei teadnud. Sellest saime aimu alles mitu kuud hiljem – veebruaris.

Mõningat aimu oleks pidanud andma USA börsiralli, aga seda seostati siis Donald Trumpi valimisvõiduga. Nüüd võib öelda, et börsiralli taga ei olnud isegi mitte Trump, vaid asjaolu, et suurriikide keskpankade rahatrükk on hakanud tasapisi vilja kandma, ja selle aasta esimeses kvartalis oli näha, et majandus elavneb kogu maailmas.

Meie avatud ja väike majandus on vastuvõtlik sellele, mis maailmas toimub, eriti suuremate kaubanduspartnerite juures Euroopa Liidus. Märke, et üks meie põhiline majanduspartner Soome hakkab tuhast tõusma, oli näha juba enne eelmise aasta jõule. Võib-olla veel üllatavam oligi Soome teise kvartali majanduskasv – kolm protsenti, mis ei jätnud kindlasti oma mõju avaldamata ka meile. Kuna Soome majandus on meie omast mitu korda suurem, on sealsed fluktuatsioonid ka väiksemad.

Millegipärast jätsid kõik teise kvartali majanduskasvu kommenteerinud analüütikud kahe silma vahele eelmise aasta teise kvartali väga nõrga kasvu (0,8 protsenti), mille tõttu oli ka selle aasta kasvu arvutamise baas madal. Arvan, et sealt tuli majanduskasvule lisa umbes üks protsendipunkt.

Aga võõraste sulgedega ehtimine paistab iseloomustavat ka teisi praeguse valitsuse ministreid. Ärileht kirjutas, et sotsiaaldemokraadist Urve Palo seostab Soome metsanduskontserni Metsä Wood 55 miljoni euro suurust investeeringut Pärnusse ehitatavasse vineeritehasesse tema ellukutsutud riiklike üürimajade programmiga. Tegemist on samuti häbematu valega, sest Metsä otsus tehti juba eelmise aasta suvel, mil võimul oli Rõivase valitsus, kes ei tahtnud riiklikest üürikorteritest mitte midagi kuulda.

Tagasi üles