Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Marten Kaevats: meie esimesed triibulised

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Isesõitvad bussid Mere puiesteel | FOTO: Mihkel Maripuu

Riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik Marten Kaevats loetleb üles mõningad näited, millele on aidanud hoogu anda isejuhtivate busside liini pilootprojekt Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise käigus.

Veidi enam kui nelja augustinädala jooksul sõitsid Eestis esimesed isejuhtivad bussid, pakkudes kõikidele linnakodanikele ja mujalt tulnud külalistele võimalust proovida omal nahal, mis tunne on sõita sellise sõiduriistaga, millel puuduvad pedaalid ja rool. Tagasidet on tulnud rohkesti ja nüüd oleks aeg järelduste tegemiseks.

Isejuhtiv tehnoloogia ei ole kaugeltki futuristlik unistus, vaid juba olemasolev tehnoloogia, mis on kohe tulemas laiemasse kasutusse. Tallinnas sõitnud isejuhtivate busside pilootprojekti üks eesmärke oli linnakodanikele ja meie külalistele näidata selle tehnoloogia võimalikku kasutust linnaruumis.

Isejuhtiv tehnoloogia on juba jõudmas kogu transpordisektorisse ja see toob endaga kaasa küsimused seadusandluse ja liikluse kohta laiemalt – need küsimused vajavad aga juba edasist arutelu.

Eesti eesistumise üks peateemasid on andmete vaba liikumine, mis on Euroopa kontekstis aluseks mistahes tüüpi isejuhtivate sõidukite tehnoloogia kasutuselevõtuks piiriüleselt. Justnimelt diskussiooni tekitamiseks oligi see pilootprojekt ellu kutsutud.

Miks isejuhtivad bussid sõidavad aeglaselt?

Kõigepealt, loomulikult sõidavad need bussid veel märksa aeglasemalt kui tavaliiklus. Sellel on mitu põhjust. Kõigepealt, seekord valitud tehnoloogial on turvalisus selge prioriteet. See on ju loomulik, sest ega keegi ju ei taha õnnetusi.

Madalal kiirusel on ka teine ratsionaalne põhjus – ühiskond ei ole varem kokku puutunud sellise tehnoloogiaga ja nagu kuu aega praktikat näitab, leidub kaaskodanikke, kes «testivad» busside reageerimiskiirust. Juhul kui buss «näeb» enda ees objekti, jääb ta kiirelt seisma, aga teeb seda nii kiirelt, et sõidukis viibijad võivad kukkuda. Selleks, et äkkpidurduse puhul sõitjate mugavust säilitada, on vaja sõita rahulikult.

Kolmandaks on vast oluline märkida, et see tehnoloogia on hetkel veel lapsekingades. Aga erinevus paljude teiste arenevate tehnoloogiatega on see, et masin- ja süvaõppel põhinev tehisintellekt on väga kiire õppimisvõimega. Teiste sõnadega – iga kilomeetriga, mida need masinad üle maailma läbivad, muutuvad nad  üha osavamaks (loe: kiiremaks).

Konkreetsed töövõidud

Kogu pilootprojekti puhul on tegelikult oluline see, mis on seni toimunud taustal, ilma suurema avalikkuse tähelepanuta. Kui bussid juuli lõpus sõitma hakkasid, sai muu hulgas mainitud, et konkreetselt nende busside puhul on oluline see, et neil on küljes Eesti numbrimärk. Seesama, mis kõikidel teistel meie avalikel teedel liikuvatel masinatel. Tundub küll pisiasi, aga töö selle saavutamiseks polnud mitte väike ja väärib äramärkimist. Lisaks teadmine, et 2. märtsist on Eesti Vabariigi avalikel teedel isejuhtivate sõidukite testimine võimalik. Sellega oleme teine riik maailmas, kus see on võimalik!

Tänu Viru väljaku ja Kultuurikatla vahel sõitvate isejuhtivate busside pilootprojektile oleme suutnud ehitada elujõulise ja mitmekesise kogukonna, kelle siiras huvi ja entusiasm on miski, mida vähesed tajuvad, aga mille strateegilist väärtust Eesti tulevikule tuleb hinnata. See jõud ja konstruktiivne probleemilahenduslik meel, mis on kogunenud isejuhtivate sõidukite ekspertrühmas, on miski, millele annab ehitada Eestile paremat tulevikku.

Lisaks paistab juba ka konkreetseimaid töövõite. Järgmisel aastal jõuavad isejuhtivad Pärnu tänavaile. Tallinna linn ja tehnikaülikool on saanud rahastuse, et tegeleda nii-öelda «viimase miili» ehk rohkem eraldatud piirkondade transpordiühenduse lihtsustamise küsimusega. Selle projekti käigus loodame järgmisel aastal lülitada ühe bussi püsivalt pealinna liikuvussvõrgustikku.

Tehnikaülikool on alustanud ka oma isejuhtiva bussi ehitust, mis on sõiduks valmis järgmise aasta septembris. Tartu Ülikooli juures alustab tööd keskus, mis tegeleb isejuhtivate tehnoloogiatega laiemalt. Oleme saanud ka mõne globaalses mõttes huvitava suurtootja «konksu otsa», mille tulemusi näeme samuti järgmisel aasta suvel.

Põnev koostöö

Eriti põnev on koostöö kohalike ettevõtjatega, olgu näideteks siis Guardtime, Starship, Milrem, Tallink või Taxify. Meil on Eestis juba praegu olemas kompetents, oskused, visioon ning loomulikult teotahe, et see keerukas muutus tegelikult ellu viia. Vaja on veel vaid mõni aasta väiksemaid ja suuremaid katsetusi, enne seda kui see uus tehnoloogia hakkab meie kõigi igapäevaelu samm-sammult muutma.

Üks põnevamaid koostööprojekte on käimas sõidukite kübekaitse vallas koos Guardtime'iga. Töö eesmärk on ehitada intsidendihalduse süsteem tarkadele sõidukitele. Selle tulemuseks on see, et suudame nende sõidukite häkkimisohu tuvastada ühe sekundiga (globaalne keskmine keerukate infosüsteemide puhul on praegu seitse kuud!). Juhul kui häkkimine on tuvastatud on võimalik vastumeetmeid võtta.

Lisaväärtus sedasorti süsteemi puhul on, et õnnetusjuhtumi korral saavad selles osalenud sõidukid ja nende ümber asuvad kõikvõimalikud muud sensorid automaatselt edastada kogu situatsiooni info ühte ülevaatlikku keskkonda. Selles keskkonnas saavad riiklikud osapooled (politsei- ja piirivalveamet ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) olla kindlad, et andmed, millel kogu analüüs ja töö põhineb, on õiged ja tootja (või teenusepakkuja) pole midagi muutnud. Nende valideeritud andmete põhjal oleks võimalik õigust ja kompetentsi omavatel ekspertidel umbes poole tunni jooksul, asukohast sõltumata, selgitada välja õnnetuse süüdlane. Selline menetlus teeks kogu protsessi kõigile osapooltele oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks. Ja riigi poolt vaadatuna – liikuvuskeskkonna väga palju turvalisemaks.

Hoiame fookust edasi

See on ainult mõni näide, millele on aidanud hoogu anda meie isejuhtivate busside liini pilootprojekt.

Automatiseerimine ja tehnoloogia areng on läbiv märksõna kõigis majandusharudes ning isejuhtivate sõidukite tulek on vaid aja küsimus. Aktuaalne on samas küsimus, kas tahame võtta vastu tuleviku, mille on kujundanud teised, või asuda aktiivselt leidma võimalusi, kuidas tehnoloogia arengut oma heaoluks ära kasutada.

Minul kui isejuhtivate sõidukite töörühma liikmel on puhas rõõm näha laua taga kõiki olulisemaid ametkondi aktiivselt töötamas isejuhtivate sõidukite tuleviku ja ka Eesti kui digiteemade eestvedaja rolli kujundamisel.

Selleks, et selles laias ja keerukas valdkonnas selget fookust hoida, on aga vaja valdkonda tähelepanu all hoida ja arendada ka järgnevatel aastatel.

Tagasi üles