Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtkiri: kas kõik on liiga tore?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Marko Saarm / Sakala

Palgakasv koos ekspordi kasvamise ja muude majandust iseloomustavate näitajate kasvamisega on rõõmustav uudis. Asi pole ju kindlasti ainult rahas, vaid suurtes rahvuslikes eesmärkides. Ometi kummitab alati kuklas küsimus, kas kasv on jätkusuutlik või on tegu millegi sellisega, mis on vilistades tulnud ja lauldes läheb. Ühes keskmise palga kasvuga on kiirenenud ka inflatsioon.

Üliodavad laenuintressid, tundub, on sel aastal lõpuks jõudnud kasvatama Euroopa Liidu riikide majandust, koos sellega Eesti eksporti, palku, ettevõtjate kasumit jne. Sisuliselt täistööhõiveni, milleks võib meie väga madalat tööpuudust pidada, on Eesti jõudnud juba jupp aega tagasi. Sellest ka näiteks ettevõtjate taas suurenenud huvi välistööjõu sissetoomise suhtes vastukaaluna palgasurvele.

Mille pärast siis muretseda? Eesti inimestel on veel selgelt meeles eelmine buum ja sellele järgnenud langus. Neile, kes just praegu esimest korda äri- või üldse tööellu astuvad, tundub möödunud kümmekond aastat terve ajastuna. Esimese nooruse lõpetajatele, keskealistele ja hallipäistele tunduvad paduoptimismi kokkuvarisemise hetked aga kergesti kui eile olnud.

Pärast pidu, mille laua äärde absoluutselt kõik muidugi ei jõudnudki, sai järsku selgeks, et kahjuks tuleb haljale oksale jõudmiseks ja enamasti isegi lihtsalt senise elatustaseme säilitamiseks ikkagi tööd teha ja punnitada. Ja ei piisa isegi lihtsalt väga tublist tööst senises ametis, vaid igaühel tuleb vähemalt natukenegi mõelda, mida üldse teha.

Seega, kas palgakasv on liiga kiire? Selle aasta teise kvartali tulemused ütlevad, et ettevõtjate kasumite kasv on olnud veel kiirem. Veel mõni kvartal tagasi oli vastupidi: palgad kasvasid, ent ettevõtete kasumid sugugi mitte. «Äritsükli jooksul kõiguvad palgad vähem kui kasumid ja majanduse tugevnedes kasvab kasum palkadest kiiremini, et teha tagasi vahepealset langust. Selleks, et tööjõukulude osakaal lisandväärtuses läheneks majanduskriisieelsele tasemele või ka Euroopa Liidu keskmisele, peaks kasumi kasv veel mõnda aega palgakasvu ületama,» kirjutab Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar eile avaldatud lühianalüüsis.

Praegune valitsuskoalitsioon jagas ametikohti ja tegi plaane siis, kui kiiret kasvu oskasid ennustada vaid eriti ettenägelikud. Mõtted majanduse elavdamisest nii- ja naasuguse rahajagamisega toetusid veel varasematele andmetele tegelikkuse kohta. Nüüd on valitsuse ülesanne, kui ta on vähegi vastutustundlik, hoolikalt oma plaanid üle vaadata ja mõelda, kas ülekuumenemisohus majandusse riigi tellimustega raha juurde kallamine on mõistlik või peaks mõnele plaanile pidurit tõmbama.

Tagasi üles