Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Juhtkiri: ei saa me läbi Lätita

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Alko 1000 nimeline kauplus Valka linnas | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Eestlaste nagu ka mitme meie naaberrahva suhted alkoholiga on olnud traditsiooniliselt keerulised. Meil ei tarvitata alkoholi meeldiva vestluse eesmärgil, vaid sageli on eesmärk lihtsalt ennast labaselt täis juua. Tulemuseks on olmekultuur, mis ei taha hästi sobituda stereotüübiga hästikasvatatud eurooplastest, kes naudivad mõõdukates annustes välja mõõdetud veini. Alkoholismiga on Eestis seotud suured probleemid ning seepärast pole ime, et riik on püüdnud alkoholitarbimist ohjeldada. Sama teed on ju käidud ka meie põhjanaabrite juures.

Soome ühiskonnal on ajalooliselt olnud suured probleemid alkoholiga ning seepärast on sellekohane seadustik olnud läbi aegade karm, kuni aastail 1919–1932 kehtinud kuiva seaduseni välja. Karmid alkoholiseadused ja kõrged hinnad on Soomes ergutanud ka nn vodkaturismi, mille alged on 1960.–1970. aastates. Venemaal võib kuulda juttu, et Soomes kehtib siiani kuiv seadus ning seepärast kaotavadki soomlased kergesti enesekontrolli idanaabri juures – vaba ja odava viina kodumaal.

Ka meil, eestlastel, on mälestus 1990ndatest, kui Tallinnas võis näha vaarumas suurte alkoholikärudega ja sageli ebakaineid põhjanaabreid. Paljud suhtusid sellesse halvakspanuga, ehkki neil vaestel aegadel kosutas üle-lahe-alkokaubandus meie kaupmeeste kukrut. Nüüd, paarkümmend aastat hiljem oleme ise võib-olla enda üllatusekski olukorras, kus meie riigi elanikud käivad suurtes kogustes viina ja õlut ostmas naabermaal. Näiteks moodustasid alkoholiostud Lätist selle aasta augustis 15 protsenti kõigist alkoholiostudest.

Vaevalt et see lõunanaabrite vaesel ääremaal kedagi häirib, pigem tähendab see teenimisvõimalust. Eestlased pole ka Riiat väisav briti lumpen, kes Läti avalikkusel juba ammu oma käitumisega kopsu üle maksa ajanud. Eestlane tuleb, laadib enamasti kultuurselt oma auto pagasiruumi alkoholi täis ja sõidab tagasi kodumaale seda manustama.

Teine asi on, kuidas suhtutakse sellesse kõigesse Eestis. Selge, et alkoholi tootmine ja müümine on märkimisväärne majandustegevus ning meie tootjad ja müüjad toodaksid ja müüksid alkoholikoguse, mille eestlased Lätist hangivad, hea meelega ise ning näeksid seepärast meeleldi alkoholiaktsiisi alandamist. Samas on väljaspool kahtlust, et alkoholitarvitamisega kaasnevad Eestis tõsised sotsiaalsed ja tervislikud probleemid. Seepärast on ühiskonna huvides alkoholitarbimist vähendada ning pole tähtis, kas seda ostetakse Eestist või Lätist. Kui aga vaadata jällegi soomlaste rikkalikku kogemust selles vallas, siis pole sealsed katsed piiriülest alkoholirallit piirata kunagi vilja kandnud ning on ebatõenäoline, et ka meid selles vallas edu saadab.

Tagasi üles